Ojingogo

Matthew Forsythe'i raamat "Ojingogo" on üks ilus pisike paberist asi. 14x19 sentimeetrine Montreali kirjastuse Drawn & Quarterly raamatuke, milles lood pisikese plika tekstivabadest ja unenäoliselt sürridest seiklustest on väga kena käes hoida ja lehitseda. Ühe halltooniga koloreeritud tušijoonepiltidel on lehekülgedel õhupinda hingamiseks, pea igaüks neist võiks täiesti vabalt ka raamituna seinal rippuda.

Tõenäoliselt üsna mõnus asi enne uneaega lehitsemiseks.

Uudiseid parabüroost

"Hellboy" spin-off sarjadel on tõhusad kuud. Ilmus kolmas osa eri kunstnike joonistatud loost "War of Frogs", mida pikemate peatükkide vahepausiks trükki tilgutatakse. Ilmuma hakkas ka "Witchfinder", mis pajatab viies osas ühest Hellboy saaga kõrvaltegelasest. Tolle loo kunstnik on küll tiba liiga koolipoisilik Mignola kloon, aga ehk elab üle. Muuseas, sama mees - Ben Stenbeck - joonistab ka aastal 2010 ilmuva Mike Mignola ja Christopher Goldeni vampiiriromaani "Baltimore: Or, The Steadfast Tin Soldier and the Vampire" koomiksiversiooni. Kusjuures, see ei tule adaptsioon, vaid täidab loos leiduvaid ajalisi auke. Ma loodan, et selleks ajaks on mees natukenegi ka omaenda stiili leidma hakanud...

Kolmas ajakohane vihik on "1947" ja see jätkab lugu parabüroo B.P.R.D. sünnist ning ameeriklaste ja venelaste võidujooksust natsi-Saksa paranormaalsele ja okultistlikule varanatukesele. Kes vene keelt mõistab, sellele on loo esimese lehekülje viimane jutumull päris lõbustav (ja vene soldati sõnavarana üllatavalt adekvaatselt hardcore):

Raamatu kunstnikud on Gabriel Ba ja Fabio Moon, kaksikutest (!) brasiillased, kes joonistavad ka My Chemical Romance' laulja Gerard Way kirjutatud paljukiidetud seriaali "Umbrella Academy". Ja kellega on muuseas "The Comics Journalis" #298 pikk intervjuu.

Solomon Kane

Dark Horse'ilt ilmus just koomiksiraamat nimega "Solomon Kane: The Castle of The Devil". Tegu siis pulpklassiku Robert E. Howardi loodud tegelaskujuga. Sama mees mõtles välja ka barbar Conani ja üldse on tema mõju pehmekaaneliste fantaasiasopakate maailmas raske üle hinnata.

Solomon Kane on 16. sajandi puritaan, kes rändab mööda ilma, ainsaks eesmärgiks hävitada kujust selle mistahes ilmnemisvormis. Antud lugu on adapeeritud klassiku romaanikatkendist, kirjutajaks DH-s toimetajatööd tegev Scott Allie, kunstnikuks Mario Guevara. Sain raamatu alles täna ja olen jõudnud seda ainult lehitseda, kuid juba esimesest pilgust on selge, et tegu väga vinge joonistajaga ja vähemalt vormiliselt on raamat täiesti tasemel. (Preview on näha kirjastuse leheküljel.) Lõpus leidub ka päris kobe sketchbooki ja pin-upi osa, milles näha nii kostüüme, relvi, losse kui peletisi ning millest osa on Guy Davise joonistatud.

Ja kes pole veel aru saanud - retrostiilis filmiplakatit meenutava kaane autor on Mike Mignola.

Jutlustaja

On väga vähe koomiksisarju, mida olen viitsinud kogu täiega läbi lugeda ja seejuures ka otsast otsani täiega nautinud. Garth Ennise ja Steve Dilloni "Preacher" on just selline - teravmeelne, ropp, ettearvamatu, vingete tegelaskujudega ja superhea rütmi ja struktuuriga lugu.

Nüüd siis, suvel 2009 ilmus sarja algusots esimakordselt kõvas köites. Formaat on tavaline, mitte "Absolute Editioni" tüüpi, kaas piibellikult must ja kuldse kirjaga, ümbrispaberil vana tuttav Glenn Fabry pilt. Raamatus on sarja12 esimest osa, ehk siis tegu ei ole kahe esimese paperbacki sisuga - esimeses raamatus olid osad 1-7, teises 8-17. Aga poolituskoht tundub loogiline - tegevus Jesse Custeri kodukohas tõmmatakse kokku, järgmises jaos ilmub mängu juba kiilaspäine herr Starr.

Positiivne on ka see, et originaalvihikute kaanepildid on viidud tagasi peatükkide algusse, vanades raamatutes olid nad raamatu lõpus. Kõva köite lõpetab hoopis 15-küljene pildigalerii. Ausalt öeldes pole see küll väga inspireeriv, ainult Bruce Timmi pilt on väärt mainimist.

Tundub, et selles rütmis peaks kogu sari mahtuma kuude raamatusse.

Joonispresident

Ameerika Ühendriikides on paar põhilist koomiksiajakirja, mille abil saab selles vallas toimuvaga kursis olla. Üks neist on "The Comics Journal", pretensioonikas ja paks, aga põhjalik ja kohati isegi vaat et teaduslik väljaanne.

Tavalisele koomiksifännile aga, kelle huvi piirdub suures osas trikoomutantide ja nendest pressitud produktidega, on olemas "Wizard", värviline, kirju ja infantiilsevõitu ajakiri. Seegi on viimastel aegadel veidi oma formati (suuremaks) ja sisu (laiemaks) muutnud. Näiteks on varem suure tüki sisust röövinud hinnatabelid suures osas ilmselt kusagile internetti ära kolitud.

"Wizard" on üks üsna kõikuva kvaliteediga nähtus. Kui supersangarid ei huvita, siis võib juhtuda, et polegi suurt midagi lugeda. Vaadata siiski küll, sest kui ei muud, siis eri kunstnike stiilinäiteid leiab sealt virnade viisi. Positiivsena peab mainima, et totaalselt lapsik supersonimine a la "Kes võidaks kakluse, kas Roheline Latern või Veealune?" on viimasel ajal oluliselt vähemaks jäänud ja ajakirjast leiab ka päris huvitavat kraami. Selle aasta augustinumber tundus küll igav, aga juulinumber see-eest on üsna omapärane.

Lehitsekski siis selle läbi ja vaataks, mida pakutakse. Ajakiri ilmus kolme erineva kaanega, ühel Ultimate Avengers (mingi mutandikamp), teisel Megan Fox (ajakirjas on viimastel aastatel väga tugev rõhk ka filmidel ja telel) ja kolmandal ei keegi muu kui presidendipaar ise. Obama esinemistest koomiksites (ta on seda juba korduvalt teinud!) on ka paariküljene lugu.

Kaks esimest lehekülge on sarja "True Blood" 2. hooaja rekaam. Päris stiilne. Siis küsimused-vastused Garth Ennisega; siis lugu Twitterist ja koomiksitegijaist, milles väga vaimukaid näiteid (Brian Michael Bendis: "Mu kutsikas sõi just ära mu Iron Man 2 käsikirja. Spoilereid leiate homme hommikul tagahoovist."). Siis lugu Supermani looja Joe Shusteri S&M fetišikoomiksitest; Lugu sarjast "B.P.R.D.:1947", Marveli sketchbook, lugu Dawnist; 6 lehekülge Fantagraphics-kirjastuse ajaloost; tulevase Bruce Willise ulmeka "Surrogates" koomiksivariandist; "Mice Templar"-sarja 2. osa tutvustus koos näitelehekülgedega; 6 külge uute indieraamatute tutvustustega; lood "Heroes" uuest hooajast ja kommaritega seotud "Atomika" sarjast; intervjuu Shia LaBeoufiga; lugu seriaalist "The Last Days of American Crime", lugu Skottie Youngi joonistatud väga vingest "Võlur Ozi" sarjast (kogumikraamat ilmub paari kuu pärast); uute raamatute ülevaade ja veel mitme kamaluga kõiksugu tihendavat pudi sinna vahele.

Ma ei tea, see on vist üldse kõige sisukam "Wizard", mida näinud olen. Kui presidendiga kaanepildil on tuumakusele selline mõju, siis paluks sama nippi teine kordki kasutada!

Kosmoseamatsoon

Võtsin hiljuti ühe oma esimestest joonistamise blogi piltidest ja käisin detaile värske pilguga üle. Kuna ma pole seda siia vist üldse postitanudki, siis teen seda nüüd. Ehk natuke huvitavam kui lõputud silikooni- ja kipsipostitused...

Made some changes to one of my first drawing blog pictures. I haven't posted it here for some reason, so here it is now. Probably more interesting than endless postings about silicone and plaster...

(Text read somehow like this: "JK blog presents: Ruthless Space Amazon; Soon on all best computer screens!". But that's really not that important.)

Ilsa - bronze fail

Ma pole kunagi proovinud oma kujusid pronksiks värvida, kui välja arvata paar primitiivset katset tuksis kujul värvitoone ja katvust katsetada. Selge on, et värvimiseks, näiteks pronksi emuleerimiseks, ei piisa kaugeltki ainult ühest toonist. Ja see toon ei pea sugugi olema "pronks". Katsetasingi siis paari varasemast leidunud värvi, sealhulgas vene metallic-akrüülide komplekti.

Tulemus on nagu on. Tegelikult annab seda veel muuta, aga paar õppetundi sain kätte. Esimene - nn. base coat peaks olema tumedam kui nüüd, mil katsin kuju alustuseks lihtsalt vasevärviga. Vaja oleks olnud see veel (vähemalt kohati) mustjaspruuniga tumedamaks toonida. Heledamad highlightid on tehtud tegelikult kullatooniga "inkade kuld", kuid kuna alus oli heledam kui vaja, siis ei tule ka efekt nii hästi välja kui võiks. Fotodel eriti, kus liiga teraline vene värv kipub üldse problemaatilisena paistma.

Teinekord paremini.

(Tegelikult - ega värvis pole midagi lõplikku- Fairy Power Spray'ga üle, tunnikeseks kilekotti ja võibki uuega alustada.)

Made a quick session to try out some of the metallic paints I have. It was interesting, but it really was just a tryout - base coat should've been darker (now it was just copper paint). And russian metallic acrylics I used over the base are probably a little bit too grainy.

One day I'll have a decent fake bronze statue...

Ilsa - more images

Ilsa - test casting is ready!

So, that's how Ilsa Haupstein's statue turned out! I like it. I really like it, as I had several issues and problems with mould at the final stages of mould making.

Now I need to get some time to paint a couple of them, one as bronze, other as with realistic colours...

Mould making tutorial, Part 8 - 1st silicone side

Editing...

Next step is to sculpt and to define the area separating two silicone sides of the mould. This is the most important and presice part of the mould making. Also, this is the step needed also when making box mould.

Before insering the statue back to the clay I'll cover the clay with cling-film. I'll push the statue (and film) to the clay, remove it again and cut the film so it will cover just the area between statue and clay. This way most of the statue will not touch the clay and will be clean. Also, this way the statue will stuck more to the silicone and not to the clay side of the mould, which is also very important.

I'll smooth the clay and make the surface as clean and precise I could. Open side of the statue must be absolutely clean from the clay, on the same time there couldn't be any openings between the clay and the statue.

There will be 3 air vents inside the silicone. Two of them are made from aluminum wire. Third, very short one, which is connecting left thumb to the longer vent, is made from soft wire isolation plastic. (It's hard to see on the photos, but it's yellow-geen and it's there.)

Then I'll make all the syncronization details, using several different tools. Most of them are from this steel punch tool set I mentioned in part 5, but for small details I'm using Fiskar's dual-tip stylus.

Mould is ready for silicone!

I'm mixing small amount of silicone and, using the rough brush, cover the statue and the surrounding area with thin film of silicone.

It doesn't really matter if inside the silicone there will be some air bubbles. It's important that there will be no air bubbles touching the statue's surface. This is the reason I'll fill the mould in two steps - first this thin layer and then the rest. I'm using the air blower (made for cleaning photo lenses) for blowing some air to all the bubbles I see, to help them pop.

Soon the silicone will be thick enough to not to flow anymore. I hope by this time there will be no air bubbles...

Then I'll close the mould, using masking tape, clay and plastic strips.

And then I'll pour the rest of the silicone.

16 hours later it's time to open the mould...

And here it is- finished side of the matrix mould!

There's some excess silicone around the mould. I'll remove it later, for now it will work as a sealing between the plaster sides.

Mould making tutorial, Part 7 - corrections

Like I wrote here in Part 5, I planned to use the opening at the end of the mould for pouring the silicone in:

But I made a test and it looks like it's very hard to get the silicone to flow through the pretty narrow space to the other end of the mould. So I made some modifications to the plaster shell. I drilled and sanded some additional holes, including the big one to the middle. Really, I should've done it right away...

Kolm põrsakest

Another image to our drawing blog, theme was "Three Little Pigs". Pentel 0.5 mm red leads and brushpen on Canson BD/comics paper.

Jälle üks pilt Joonistajad Koos blogisse. Seletav tekst sai selline:

Ei saa väita, et teemat välja pakkudes mul kohe mingi pildi-idee olemas oli, pigem lootsin lihtsalt, et oskan kolm erinevat seatüpaaži paberile panna. Siis aga veendusin, et ega ilma hundita pole mõtet põrsaidki joonistada, siis tuligi mingi mõte... Ja siis peagi ka pilt.

Tehnoloogia on väga sarnane eelmise, tuukani ja marabu pildiga - punane Penteli täitepliiats ja brushpen. Siinkohal aga tahaksin tunnustada hoopis paberit - Cansoni A4 250 g/m2 happevaba illustratsioonipaber (BD, manga, comics), mida lihtsalt huvi pärast eelmisel suvel ühe paki ostsin, on LIHTSALT FANTASTILINE. See on konkurentsitult kõige parem paber, mida mina olen eales kasutanud. Vaatan õudusega, et 12st lehest on ainult neli veel alles... Kust saaks juurde? Tegu ei ole siis mitte vatmani tüüpi materjaliga, see paber on mingit pidi põhimõtteliselt teistsugune. Kõva pinnaga, kannatab kustutamist ja kirjade järgi sobib ka akvarelliks, samas kuivab tušš väga kiirelt, mistõttu igasugu ootamised ja määrimised on minimaalsed. Tõeline superpaber!

Ma pidin ennast tegelikult tükk aega sundima, et julgeda pliiatsijoonist selsamal paberil (ehk siis seda hävitades) üle kontuurida. Protsess aga oli puhas nauding.

Märksõnad, mille seast leiab antud pildis mõjutusi - Disney, Tex Avery, "Who Framed Roger Rabbit", "Little Britain" ja ehk isegi "Tulnukas".

Pliiatsivisand enne ülekontuurimist:

Veri ja vabadus

Mida ühist on kodumaisel primipatriootlikul kinokäkerdisel "Nimed marmortahvlil" ning hetke kõige coolimal ja huvitavamal teleseriaalil "True Blood"?

Aga see, et mõlemas mängib põhjanaabrite ekraani-iludus Peter Franzen. "True Bloodi" eilases seerias vilksatas tema moodsa soenguga peanupp vampiiripealik Ericu viikingiaegsetes flashback-stseenides. Tõsi küll, ilmselt jääb see tolle tegelase ainsaks etteasteks...

Mould making tutorial, Part 6 - 2nd plaster side

Second plaster side was made exactly the same way as the first. Here is placeholder for second silicone side, made from clay/plastiliin; plaster is covered with vaseline:

First layer of plaster; cardboard base was handy for keeping the mould in place when messing with plaster:

Layers of plaster bandages:

Finishing layer of plaster:

After some quick clean-up and careful knocking on the sides the mould with hammer, the line between the sides becomes visible. Mould is open! Without vaseline it would have been totally impossible.

Here's the opened mould; it doesn't matter that one "ball" is broken:

And here's the second mould side after cleaning and with a couple of air vents drilled in:


Next: modelling the silicone.

Mould making tutorial, Part 5 - dents and holes

There are two things I really should clear here, before going forward with my mould.

First - how do I make those sphere-like syncronization details, that'll fix mould sides to each other? I use two kinds of tools for this.

I have18 part steel punch tools set, with sizes from 3.5 mm to 16 mm. I'm using them for sculpting, whenever I need dents or cavities, and also when I'm making silicone parts of the mould. Two of them are visible on the next photo.

I have also 2 other tools I made myself from epoxy putty. They are like miniature "cookie cutters" and I'm using them when I need half sphere details. I made them for making 1:4 scale eyeballs (smaller has diameter of 6.5 mm = 1/4 of 26 mm) , but they work very well for making details for moulds.

Secondly - how does silicone get inside the plaster?

There should be hole inside of silicone to get resin in. And, there should be an hole inside the plaster to get silicone in!

One way to do it, is to press some sort of tube, like the one inside of paper towel roll, to the clay before covering it with plaster. This way there will be a hole inside of plaster to pour the silicone in. There are holes like this in my Werewolf's mould.

On this mould I'm making now I hope to get the silicone in without the additional hole, from the opening on the one side of the plaster. This mould is just small enough, I hope silicone will flow there and fill it. If this doesn't work out, I still can drill the additional opening.

Väljasõit

Tegime reedel väikese väljasõidu Tallinnast läände, kanti, kuhu mina tegelikult kunagi varem sattunud pole. Mõned fotod:

Keila jõgi

Keila-Joa

Üks mitmest Keila-Joa rippsillast, täis slaaviliku pulmakombe tabalukke

Paldiski - üks üsna omapärane viis maja värvida...

...ja teine, tiba esteetilisem viis suur maailm koju kätte tuua

Kohati on see sovjeedipärandiga linn isegi päris kena

Legendaarne pommilennuk B-52, mis meist koguni kolmel korral üle lendas

Pakri poolsaar

Tuletorn sealsamas

Leiutasin poolkogemata Photoshopis viisi, kuidas fotosid "Amelie"-filmi kombel retrolikuks muuta. Kaks viimast pilti ongi seesugused katsetused.

Mould making tutorial, Part 4 - 1st plaster side

Here are the materials for the next step of mould making - plaster, plaster bandages, water and some paper towels for cleaning.

First layer will be plaster, just to smooth all up. I'd recommend to use resin plaster, as it's harder and somehow finer than ordinary plaster. It' just gives the mould much nicer and not so brittle surface.

Then layers of plaster bandages. This gives the shell fabric armature and makes it much stonger and not as brittle as pure plaster. It is also possible to use pieces of rough fabric, to soak them in liquid plaster. But with bandages it's just so much faster and easier.

Then finishing layer of plaster. Every mould will need some cleaning, and it is not that easy to get smooth surfaces when the fabric is right there.

Here's the mould, removed from the cardboard base.

And here it is, the first plaster side. Some clean up is still needed, but that's after other side is ready.

Now I need to put the statue back in and to make clay placeholder for another silicone side...