26 aprill 2016

Koomiksiklassika - Polly And Her Pals

Kirjastuse IDW osakond Library of Amerian Comics on välja andnud kaks suurt raamatut Cliff Sterretti (1883-1964) klassikaliste "Polly and Her Pals" pühapäevasarjadega. Tegu on ühe huvitavama nähtusega ajalehekoomiksite ajaloos, seepärast võks ehk nii autorist kui seriaalist ka paar sõna eestikeelset juttu olemas olla.


Skandinaavia juurtega Cliff Sterrett sündis 1883. aastal Minnesotas, linnakeses nimega Fergus Falls. Kui ta oli kahene, kolis pere Seattle'isse, kus üsna pea sündis talle vend Paul. Kuid siis suri ema, isa ei suutnud ise poisse kantseldada ja nii kasvasidki nad üles emapoolsete vanavanemate juures Minnesotas. Isa jäi Seattle'isse. Ehk just seetõttu on ka Sterretti tulevase tegelase Polly vanemad välimuselt pigem tema vanaema-vanaisa... Sarnasusi Sterretti enda eluga leiab teisigi, nii koomiksite kõrvaltegelastes kui Minnesota korraliku põhjamaise talvega kliimas.

Cliff ei olnud koolis just parim õpilane, kuigi ta veetis päris palju aega linnakese raamatukogus, kus vägesid kamandas tema oma tädi. Lisaks tegi ta sporti ja esines isegi kohalikus tsirkuses köielkõndijana. Siiski oli just joonistamine see oskus, mis talle kaaslaste seas populaarsust tõi. Nii juhtuski, et kohaliku pastori abiga sõitis 18-aastane Sterrett New Yorki ja asus sealses Chase Art School'is kunsti õppima.

Koomiksiautorid tubakareklaamis, 1916

Paariaastaste õpingute ajal teenis Sterrett leivaraha kaubareisijana. Siis sai kool läbi ja just oma kahekümnendal sünnipäeval asuski ta tööle ajalehes New York Herald. See oli aeg, kus foto alles otsis oma kohta ja nii oligi kunstnik Sterretti ülesandeks illustreerida kõiksugu sündmusi tulekahjudest mõrvade ja pulmadeni. Just samal ajal - 1903 - alustas lehes tööd ka Winsor McCay, klassikalise ja tänaseni detailides ületamatu suurkoomiksi "Little Nemo in Slumberland" autor. Sterrett sai jälgida kuulsa koomiksi valmimist, nii saigi McCayst Sterretti suur eeskuju ja mõjutaja.

Töö ajalehes muutis aktiivseks kogu Cliff Sterretti sotsiaalse elu. Just siis kohtus ta ka oma tulevase naise, Natalie Bronwell Cocks'iga. Erinevalt "maamats" Sterrettist oli viis aastat noorem Natalie tõeline Brooklyni linnatibi. (See "maamats" oli küll ilmselgelt vaid põnevil publikule kultiveeritud autorikuvand.) Pulmad peeti 17. mail 1906 ja juba kümme kuud hiljem sündis nende ainus laps, kes sai onu järgi nimeks Paul. Temast kasvas muuseas helilooja, milles oli oma ilmselge osa muusikat täis kodus ja selles, et juba teismelisena oli eduka koomiksipere poisil suur 25 000 dollarit väärt pilli-kollektsioon.


Oma koomiksiameti algusaegadel lõi Sterrett mitmetele väljaannetele üsna mitu seriaali, näiteks kõhurääkijast hulkuri loo "Ventriloquial Vag". Lõpliku edu ja aastakümneid kestva karjääri tõi siiski just "Polly and Her Pals". Kummalisel kombel pajatasid mitu ta seriaali noorpaari raskest elust, kuigi tal endal tundus kõik küll korras olevat. Sterrett oli üldse üks esimesi, kes võttis oma koomiksite teemaks tavalised kodused sekeldused. Ajaleheriba "For This Have We Daughters" pajatas moodsast neiust, kes tekitas oma konservatiivsetele vanematele parajat peavalu. Asunud 1912. aastal tööle kuulsa meediamoguli W. R. Hearsti lehte "New York American", võttis ta eelmainitud sarja ja kohandas selle koduseks komöödiaseriaaliks "Positive Polly", mille peategelaseks Polly Perkins, moodne tibi, kelle ümber keerles lõputu hulk peigmehekandidaate.

Jaanuar 1927; iga pühapäeva-külje ülaosas on lisakoomiks

Argipäeva-riba alustas ajalehes 4. detsembril 1912, pühapäevane värviline lehekülg aasta hiljem 28. detsembril 2013. Ka pühapäevasel koomiksil oli algselt mitu nime, näiteks "Here, Gentlemen, is Polly!", kuid lõpuks jõudsid mõlemad sama ja tänaseni tuntud pealkirja alla. Sale ja moekas Polly oli küll loo nimikangelane, kuid sarja tegelikud peategelased olid siiski tema jässakad ja karikatuursed isa-ema, Paw-Maw ehk Sam'l ja Suzie Perkins, lisaks veel hulk teenreid ja sugulasi ning perekonna kass Kitty.

Mis siis teeb "Polly" koomiksi nii oluliseks? Sest, olgem ausad, kõiksugu ajaloolistest ülevaadetest käivad eelkõige läbi mõned teised ja kuulsamad nimed. Põhjuseid on päris mitu.

Märts 1927; paremal näide Sterretti kubistlikust huumorist, kusjuures kogu tegevus toimub kusagil teises toas.

Nagu öeldud, oli Sterretti riba üks esimesi, mis tõi koomiksisse tavalised perekondlikud sekeldused. Polly oli ka üks esimesi moodsaid naispeategelasi, kelle välimus ja rõivad olid väidetavalt New Yorgi kõige kuumematelt vaateakendelt maha joonistatud. Tegelikult oli koomiksil ka omajagu tsensuuriprobleeme, sest kuigi sarja kuldaeg oli pisikestes kleidikestes flapperite ja art deco ajastu ehk vabameelsete 1920ndate teine pool, siis alustas see ju hoopis konservatiivsemal ajal. Väidetavalt ei tohtinud toona koomiksisse joonistada isegi mitte paljast säärt! Suudlus või peale kella 10 õhtul toimuv tegevus oli samuti täiesti välistatud.

Cliff Sterrett oli väga musikaalne, muusika oli ka üks koomiksi korduvaid teemasid. Neid oli teisigi - kõikvõimalikud vargused, sissemurdmised ja hirmud, sekeldused rõivaste ja alastusega, tänapäevaks veidi piinlikud rassinaljad ja muidugi konservatiivse papa sekeldused moodsa elu ilmingutega põrkudes. Väga leidlik oli ka Sterretti kõnepruuk, kus ta kasutas murdeid, slängi ja oma kodukandi väljendeid, aga mõtles lisaks igasugu kalambuure ka lihtsalt ise välja.

Juuli 1928; parempoolsel sõnatul koomiksil on teemaks papa hambaarsti-hirm. Eestlasele võib siinkohal meenuda Pärna "Eine murul"...

"Polly" oli ka vormiliselt silmatorkavalt radikaalne. 1925. aastal pidas Sterrett koomiksiautori kohta ebatavalise pooleaastase pausi, kus tema sarja joonistasid asendajad ja ta ise puhkas perega siin ja seal. (Allkirjata asendusribad on anonüümsed ja ilmselgelt kellegi teise tehtud juba kasvõi seetõttu, et Sterrett signeeris ainult omaenda loomingu. Ka oli tema Polly praktiliselt alati profiilis.) Sterretti varasemat Euroopa-reisi ja sõpru-naabreid kunstnikke arvataksegi põhjusteks, et koomiksisse tekkis viiteid ja mõjutusi nii moodsast kui isegi Aasia kunstist. Peale 1925. aasta puhkust läks "Polly" aga veelgi huvitavamaks - pildikeel muutus silmnähtavalt kubistlikuks. Uksed-aknad, toad ja trepid, autod ja puud on hoogsalt lopergused, just sellised, nagu autor hetkel tahab, realism võib minna kukele. Näiteks purskkaevu veejuga võib vabalt täisnurkselt oma suunda muuta...

Detsember 1928; vasakus loos saab kaval papa lahti kohustusest kanda koledat kaabut. NB! tähelepanu detailidele, nagu puu, poemüüja, vanker, leierkast jne...

Cliff Sterretti oma ajast ees olnud koomiksid on tänaseni toimivad visuaalselt mõnusad maiuspalad, mida pole just üleliia palju uuesti trükitud. Nüüd aga on saadaval kaks suureformaadilist 31x41 cm kirjastuse IDW pühapäevakülgede kogumikku. (IDW-lt on ilmunud ka üks väike argipäevaribade raamat.)

Esimeses kogumikus on koomiksid aastaist 1913-1927. Lisaks sissejuhatavale elulooartiklile on selles igast varasest aastast kaks näidet, vahemikust 1925-1927 on ära trükitud kõik Sterretti värvilised koomiksid ja lisaks veel mõned puhkuseaegsete asendus-koomiksite stiilinäited.

Teine raamat sisaldab kõiki "Polly and Her Pals" pühapäevakoomikseid aastaist 1928-1930. Raamatud on tõeliselt hästi tehtud, ilusad ja kvaliteetsed. Ilmusid nad viieaastase vahega, on võitnud mitmeid auhindu ja tundub, et esimene neist on tänaseks juba praktiliselt läbi müüdud.

24 aprill 2016

Peter Madseni koomiksinäitus


17. märtsist 14. aprilllini 2016 toimus Rahvusaamatukogus Taani Kultuuri Instituudi korraldatud Peter Madseni koomiksinäitus "Valhalla - iidsed jumalad on tagasi". Tegu on Skandinaavia mütoloogial põhineva albumisarjaga, mis on ilmunud juba 30 aastat ja millest on tehtud ka joonisfilm. Mina sellest sarjast varem kuulnud polnud ja tegelikult pole ka antud loo joonisuste stiil pärs see, mis mind huvitaks. Aga välismaine koomiksinäitus Rahvusraamatukogus, mis põhiosas koosnemas kaanepiltide ja lehekülgede originaalidest, on igal juhul märkimist väät sündmus.


7. aprillil toimus näitusesaalis ka järjekordne Joonas Sildre koomiksitöötuba. Ma ei tea, kes teda küsitles, aga igatahes andis ta enne seda kummalise koomiksiteemalise intervjuu.


Sarja 15. albumi kaanepilt aastast 2009 on neist vast kõige huvitavam.


Näitusel oli lehitsemiseks väljas ka kas lauatäit koomiksialbumeid.


Ja, nagu juba mainitud, toimus Tallinna Raamatumessi päeval ja tunnike peale Prit Pärna kilplaste-raamatu tutvustust Joonase koomiksitöötuba.

11 aprill 2016

Priit Pärna uued Kilplased


Rahvusraamatukogus toimus järjekordne Raamatumess. Fuajees müüdi raamatuid, saalides toimusid esinemised. Käisin avapäeval, 7. aprillil ka seal, ostsin isegi paar raamatut. Üks neist oli uusversioon Kreutzwaldi "Kilplaste" lugude Eno Raua ümberjutustusest, kusjuures raamatu jaoks oli täiesti uued pildid joonistanud animatsioonilegend Priit Pärn.


Kell neli pealelõunal tegi kirjastus Tänapäev ka nurgasaalis väikese raamatu-tutvustuse. Peatoimetaja Tauno Vahter pajatas kõigepealt Kilplaste ajaloost ja päritolust ning eri rahvaste turaka-variantidest.


Seejärel rääkis Priit Pärn oma uutest piltidest.


Tegemist on isegi omamoodi koomiksiga, sest läbi raamatu illustratsioonide kulgevad samad tegelased oma askeldustes - kes mässab agressiivse mantliga maadelda, kes tegutseb tennisereketiga, kes ratsutab huntide eest pakku, kes tassib redelit, kes...


Enne ja peale esinemist kirjutas Pärn raamatutesse ka mõned autogrammid.


Ilus raamat, mis tegelikult võiks illustratsioone arvestades isegi veel palju suurem olla.