26 august 2009

Dracula koomiksid II

Veel veidi Dracula-koomiksite juttu. Mainisin siin kusagil Mike Mignola joonistatud Francis Ford Coppola filmi adaptsiooni. Just selles jõudis ta lõplikult omaenda stiilini, mis juba aasta hiljem jõudis pea muutumatuna tema enda isiklikku "Hellboy" koomiksisse.

Tollal, 90-ndate alguses, mina muidugi mingist Mignolast midagi ei teadnud. Teada sain ma punase deemoniga sarjast, kui mälu ei peta, koomiksiteemalisest newsgroupist. Või oli nähtuse nimi mailing list? Igatahes olid kunagi sellised asjandused, ajal, mil www-s suurt midagi veel surfida polnud. Minu esimene Hellboy kogumik oli "Seed of Destructioni" 2. trükk, mis ilmus juunis 1997. Ju se teavitumine ja Amazonis shoppamine kusagil seal kandis siis toimus...

Aga tagasi "Dracula" juurde. Topps Comicsi adaptsioon ilmus esmalt vihikutena neljas osas, ühe vahel köidetud poster, paaril numbril kaasa mõned "pesapallikaardid". Pole ka ime, too kadunud kirjastus oligi kaardifirma kõrvalharuks. Esimesest koomiksist ilmus veel vist ka metalse foil-logoga versioon, nagu takkajärgi tarkusena tean. Veidi hiljem ilmus siis ka paperback, USA versioon märtsis 1993, UK oma imelikul kombel juba enne seda, jaanuaris. Need mõlemad ongi ülaloleval fotol näha.

Titan Booksi Itaalias trükitud raamat on oluliselt paksem, aga seda ainult ebamugava kaane ja paksema paberi arvelt. Tegelikult on temas sisu isegi vähem - koomiksile lisaks kõigest neli pilti, mis näevad väga välja kui Mignola kujundatud pesapallikaardi kujundused. USA versioonis aga on lisaks Coppola enda sissejuhatus ja filmi käsikirjutaja järelsõna, mille kõrval ka paar Mignola koomiksikülje-kujulist storyboardi filmi lõpustseenidele.

Koomiksivihikutes oli aga mahult veelgi enam lisakraami - neis järgnes lugu filmi sünniloost. Igatahes oli omas ajas tegemist erakordselt tiheda koostööga filmitegijate ja pildisarjaks keerajate vahel, ja kuna enamus asjaosalisi olid ja on tänaseni oma ala tipud, siis pole ime, et raamat sai asine.

Kommentaare ei ole: