Väidetavalt peaks Pariisis igas kahesajameetrises raadiuses leiduma üks supermarket. Nii võib see tõepoolest olla, sest leidmisega pole mitte mingeid raskusi.
Toidupoed, kõiksugu Monoprix'd ja muud, on tegelikult suhteliselt sarnased meiemaistega, kuid valikus on loomulikult olulisi erinevusi.
Üks silmatorkav asi - erinevalt Eestist domineerib hulgipakend. Mis tähendab, et näiteks jäätisetuutud on müügil kuueses karbis, pizzad samuti mitme kaupa, jogurtitopsid ka kaheksa või kaheteistkümne kaupa pakkides. Mugav osta tegelikult ja mul poleks midagi selle vastu kui ka meil siuke komme pisut rohkem leviks.
Kiirete pakitoitude valik on ka loomulikult tüki teistsugune. Mis tiba imelik, müüakse näiteks selliseid pakisuppe, kus ka vesi juba sees, seega - lihtsalt aja kuumaks ja söö. Ma ei tea, kas nii laisaks ikka on vaja minna, seda enam, et selline pakike on ikka päris raske kaasa tarida... Knorri ja Maggi-taolised firmad pakuvad lisaks tuttavatele ka meil nägemata eksootilisemat kraami, näiteks väga head Maroko suppi.
Kohvi- või veinilettidest ei tasu loomulikult rääkidagi, kust näiteks saaks Eestis valge veini ja mustsõstralikööri segu ehk Kir-i, rääkimata Kir Royal'ist?
Kirjade põhjal paistab suur tükk toitu olema tehtud Prantsuse-Saksa-Hollandi turule, inglise keelt ei kohta pakenditel just tihti.
Ja tegelikult ei saagi mööda pakenditest - taaskasutuse koha pealt on elu siin ikka hoopis teisem. Kui meil domineerib plastik ja papp, siis siin on väga palju kõiksugu klaaspurke ja pudeleid. Mõni moos või koguni jogurt võib paikneda pisikeses savitopsis! Raiskamine!
Loodetavasti lisab ka Mari siia mõned read...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar