Pariisi reis 12 - 24.08 - kuues, pühabene päev

Milles juhtus ühte ja teist, näiteks pannakse muuseum ootamatult vara kinni.

Just selline näeb välja siseõu, mille tagumisest paremast nurgast viib koodlukuga uks trepikotta, kus keerlevat puutreppi olen siin juba korduvalt klõpsinud. Parempoolse tagumise ja tiba madalama maja kaks katuseakent kuuluvadki just sellele korterile, kus hetkel neid ridu kirjutan.

Ja selline näeb välja suur ja kole raudvärav, mis viib sisehoovi - kas pole hea maskeering?

Nagu pildilt näha, on ka tänane lõuna taas suhteliselt vihmane... Võtsime suuna Ladina kvartalisse. Metroojaam. kus maabusime, on ilmselt üks selle kandi uuemaid, aastast 1987, lage kaunistamas Sorbonne'i Ülikooliga seotud kuulsuste signatuurid:

Ladina kvartalis asub Keskaja muuseum, hooneks kunagise Cluny kloostri Pariisi esindus.

Muuseumis oli hetkel väljas keskaegne Iraani keraamika, mis kohati hämmastavalt moodsa olemusega. Püsiekspositsioon on loomulikult keskaja teemaline, sisaldades nii elevandiluust nipsasjakesi, hiigelgobelääne (neist kuulsaim "Daam ükssarvikuga"), skuptuure, vitraaže, mööblit, lukukive jne jne. Eraldi saalis saab näha Jumalaema kirikust 19. sajandi restaureerimiste käigus välja praagitud kujusid. Paljudel, st. enamusel on miskipärast ninad sisse pekstud - revolutsiooniaegne vandalism?

Minu lemmikeksponaat - Brüsselist pärit fantastiline Maarja Magdaleena puitkuju:

Muuseumis oli pime tuba, mille seintel valgustatud vitraažid. Enamus loomulikult religioosse sisuga, kuid koridoriseinal kohtas ka sellist:

Muuseumi taga on pisike aed, kuhu pääseb ka piletita

Sealt edasi suundusme metrooga paar peatust edasi Louvre'i juurde. Lisaks põhimuuseumile on seal hiigelhoones neid veel kolm, sealhulgas reklaamimuuseum. Selgus aga, et pühapäevane sulgemisaeg on kell kuus, ehk täpselt siis kui sinnakanti saabusime. Kuna esmaspäeviti on puhkepäev, jääb külastus seekord üldse ära. Kahju, aga vähemalt jääb midagi ka järgmiseks korraks.

Kuna Louvre'is asuva ostukompleksi sissepääs oli sealsamas, siis suundusime kaubandusse. Mari uuris olusid ja leidis ühte ja teist, sealhulgas mingi eriti chilliva poe nimega Resonances, mina keskendusin Virgin Megastore'ile.

Ostsin paar artbooki - Arthur de Pins'i ja "Luuna", mille kaanel lentikulaarne topeltpilt; Mari muheda mangaliku jaapani keele õpikukese, mina paar kilekladet pildiportfoolioks; Mari minu näpunäidetel kaks tõeliselt vinget märkmikku, ühe endale, teise mulle. Magnetiga sulguvad ja happevaba paberiga kladed on tõeliselt supercoolid, ma ei ole ilmset midagi samalaadset näinudki. Eestis kindlasti mitte.

Siis mõned klõpsud kesklinnas, Louvre'i ja Concorde'i väljaku kandis, mille käigus läks pimedaks ja süüdati valgustus...

...siis metroosse, Bastille'i peatuses välja, Jaapani toidukohast kaasa Marile karp sushit ja mulle pooleliitrine karp tai praetud riisi aedviljadega. Hõre vihm, mis ajaloomuuseumis viibimise ajal järgi jäi, hakkas jälle tibama. Mis tähendab, et jõudsime järjekordselt täpselt õigel ajal koju.

Aasiapärasele tõsisele kõhutäiele otsa hävitasime veel muudki kraami, maasikaid piimaga (maasikad nagu ise korjatud, piim MITTE kõrgpastöriseeritud), jäätist, vanillikastmega šokolaadikooki ja klaasikese Kir Royali. Ehk siis kõike, mis külmkapis leidus. Vaatasime tänast AK-d, lappasime raamatuid, lugesime maile, riputasin pilte netti... Ja oligi taas üks päev selja taga. Hilise alguseg, nagu ikka ja veidi pühapäevane, aga samas siiski ka sisukas.