Niisiis, neljapäev. Väljumine, ehk vana tuttav koridor oma päevinäinud puutrepiga...
Hoovis tegeles keegi just õmblusriistade kolimisega, siin on mannekeen, mõni meeter edasi oli keset teed paar õmblusmasinat ja veel veidi edasi triikimislaud...
Bastille'i metroojaam, mis osaliselt päevavalguse käes ja asub koguni kanali kohal
Seine'i suuremal saarel, Notre-Dame ees väljakul on tehtud tõsiseid väljakaevamisi ja leitud maa seest suisa roomaaegseid varemeid. Palju sellest on näha platsi alla rajatud muuseumis. Siin on makett, millelt paistab kunagine ruumikitsikus...
...ja siin on mõningad müürid
Samal saarel asub teinegi legendaarne kirik - Sainte-Chapelle
Kirik, mis oma õhulise ja vitraažirohke olemisega kannab hellitusnime Ehtekarp, on kahekordne. Alumine korrus oli teenijaskonnale...
...ja ülemine kuningatele.
Muuseas, sellegi kiriku valvuritädidel on üks huvitav lisakohustus - kui ignorantsete turistihordide jutuvada juba väga valjuks kisub, kostab üle kiriku läbilõikav susin, mis sunnib võõramaalisi häält tasandama. Vähemalt mõneks ajaks...
Edasi üle silla põhja poole, kvartalisse Beabourg ja Les Halles. Siin asub Tour St-Jacques. See gootilik torn on kõik, mis järgi aastast 1523 pärit kirikust.
Fontaine des Innocents, Pariisi viimane renessanssiaegne purskkaev.
Pompidou keskus, suur kunstimuuseum ja radikaalne hoone, milles muuhulgas ka päris korralik kunstiraamatupood.
Rue St Martinil, päris Pompidou ligidal asub väidetavalt Pariisi parim koomiksipood Super Heros. Kena koht on ta küll, muuhulgas müüakse seal hulgaliselt signeeritud poe enda ex librisega albumeid, kuid kokkuvõttes ei ostnud mina sealt midagi.
Super Heos on hea näde Pariisi poodidest ja muidu majadest - tänavalt vaatad, et väikeja kitsas, aga sisse minnes on ruum tegelikult päris pikk ja tihti ka mõlemasse suunda hargnev. Sama tegelikult ka eluruumidega - meiegi maja ühes pika ja rohelise hooviga asub suure, koleda ja mittemidagiütleva metallist värava taga. Mõni meeter tänavamelust asuks nagu hoopis teine maailm...
Pompidou kõrval on skulptuuridega bassein, mis eemalt päris paljulubav, tegelikult aga suht' peldik paik.
Kuna tiba oli veel õhtust kasutamata aega, otsustasime suunduda piinlikult turistlikku atraktsiooni uurima, ehk siis paadireisile. Põhjuseks, et metroopilet annab ka sellest mõned eurod hinnaalandust... Jõudsime kohale ülitäpselt, viis minutit enne 20:40 väljumist ja nii me siis sõitsime.
Tiir kestis 55 minutit ja selle tipphetk oli vaieldamatult videvikune Eiffeli torn, mis Prantsusmaa hetkel toimuva EU juhtrolli rõhutamiseks sinikollastes lipuvärvides valgustatud.
Ja päris õhtu lõpuks tegin veel kerges vihmasajus paar öist klõpsu juba tuttavast majakesest.
Kui Jumalaema kiriku ees patseerisime ja pilte klõpsisime, hakkas tibama. Aga polnud hullu, aparaat ju veekindel. Nautisime veidi õhtust valgustust, mis muudab paiga päevasest tüki teistsuguseks ja sõitsime metrooga koju. Kui tuppa saime, läks vihm juba tõsisemaks ja nii ta sadas tegelikult öö läbi ja jäigi sadama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar