Peale pikka loksumist rongis ja paari peatusevahet metrooga saabusimegi Bastille'i väljakule. Kotid seljas ja kohvrid järel lohisemas kõmpisime mööda tänavat, uudistades maju ja uurides majanumbreid... Kuni olimegi kohal. Koodlukuga värav viis lärmakast tänavamelust kitsasse sisehoovi... ja otsekui teise maailma. Kell 16:10, ehk täpselt ajal, mille Mari telefoni teatas, olime kohal ja avasime õuenurgas roniva luuderohupõõsa kõrval metallvõrest koridoriukse. Sisenesime šokeerivalt vanaaegsesse koridori ja asusime mööda keerlevat ja arhailist puuastmetega treppi ronima kusagile kõrgusesse ehk neljandale korrusele...
Korteris võttis meid vastu omanik Davidi ema. Kuna Mari mõistab prantsuse keelt, siis mindigi sellele üle, jättes mind kalana kuivale tõlkest ja kehakeelest sõltuma. Monique, blond ja nooruslik daam, näitas kiirelt kätte kõik vajaliku - akende, WC, köögi, diivanist voodiks muutuva kaadervärgi, neti, teleka ja kõigi muude riistapuude nõksud. Mari maksis ülejäänud üüriosa ja garantiitasu, mille saame reisi lõpul tagasi. Kui muidugi midagi ära ei lõhu... Ja juba ta läkski.
Selline see 28-ruudune korter on - külmkapis pudel tervitusveini...
Vastasseinas arvutinurk lan-i ja wifiga, meie arvuti veel küll kotis...
Tegelikult on siin korteris tõepoolest olemas pea kõik, mis mõnusaks puhkuseks vajalik. Internet, paarsada telekanalt, raadio ja DVD, rääkimata juba olulisematest asjadest. Köögis on korralik külmkapp, paar õhupuhastajaga pliidiplaati, prae- ja mikrolaineahi, veekeedukann, röster, potid-pannid, kruusid-klaasid-taldrikud... Lisaks ka väike valik teed ja muud taolist pudi.Toas on kolme liuguksega peegelkapp. Selle taga peidavad end riidepuudega riputustoru, riiulid kolmes suuruses rätikute ja tekkide-linade-lisapatjadega, tolmuimeja, triikraud ja -laud, pluss harjad, mopid ja sahtlis kõigi elektriliste vidinate manualid.
Vannitoas on dušinurk, milles üks kraan reguleerib vee kogust ja teine temperatuuri, kraanikauss ühes paari sahtliga, vetsupott, pesumasin ja elektriline kuivatusradikas.
Mida veel nädalaseks heaks äraolemiseks vaja? Kui siis ehk välisukse kõrvale midagi nagilaadset... Aga suvel ei ole seegi probleem. Elukorteriks, jah, vast veidi väike ja riiulivaba, kuid puhkuse veetmiseks päris paras paik.Seega, pakkisime ja paigutasime oma kola lahti ja laiali, puhkasime, sõime pisut ning suundusime välja esimesele linnaretkele.
Räämas trepikoda muheda puutrepiga...
Tegelikult on seda siseõue isegi keeruline kirjeldada. Pikk, kitsas ja mitmeosaline - kohe värava taga on kangialune trepi, postkastide ja hulga prügikastidega, sellele järgneb esimene siseõu hulgalisete potitaimedega, millest mitmedki õitsemas ja mille ääres oleva majakese ees väike veranda. Siis teine kangialune, mille kohal ja kõrval oleva maja aknal paistis viljakandev pisipuu... Ja siis juba suurem hoov, ühes nurgas jalgrattalasu ja vastasnurga sissepääs meile olulisse koridori.
Kuigi külalisteraamatus kurdeti ka hommikuse müra üle, siis meie seal olles ei saanud lärmi üle küll kurta. Vahel kostus lahtisesse aknasse tänavamüra või väheste naabrite melu (tundus, et suurem osa elanikke on augustis tõepoolest puhkusel ja ära), kuid tegelikult on see hoov ikka tõeline privaatne nurgake suure metropoli südames.Siin on mõned fotod. Vaade värava suunas:
... ja vastassuunas, kassiga all vasakus nurgas...
Seesugune majake on esimese ja väravajärgse kangialuse kohal:
Esimene väike jalutusring jäi lühikeseks, sest leidsime üsna kohe paar toidupoodi. Tegime Monoprix's oma ostud, viisime need koju külmikusse ja siis kohe uuesti välja, seekord vastassuunas.Vihmasevõitu tänavavaade:
Bastille'i väljak, vasakul tänav, kus elutseme, Nike'i reklaamiga otsaseina ees väljapääs metroost, paremal kuulus ooperihoone.
Pariisis on tehtud tõeliselt tugev panus jalgratastele. Iseloomuliku ilmega Velib-munitsipaalrataste parklaid on tõepoolest igal sammul, nii ka jalgrattateid. Jääb ainult üle imestada, et neljarattalised sõidukid on sedavõrd suure ahistamisega nõusse jäänud...
Sealsamas, paari sammu kaugusel asub Opera BD, koomiksipood, mis kuuldavasti keskööni avatud ja mis tõepoolest väga chill ja sisukas poeke. NB! Pildile jäi Hello Kitty scooter!
Bastille'i kant asub teatavasti Marais' linnaosas. Kuigi kiskus vägisi vihmaseks ja kohati oli sadu päris tugev, jätkasime oma jalutuskäiku. Käisime näiteks Pariisi esimesel tõelisel ja perfektselt sümmeetrilisel väljakul, mille tänapäevane nimi Place des Vosges.
Seejärel sõitsime metrooga Champs-Elysees' avenüüle ja kondasime ka veidi seal ringi. Kohustuslik turisti eine...
Kuigi juba pime, olid paljud söögipaigad ja poed endiselt avatud.
Loomulikult ei saanud mööda Virgin Megastore'i raamatupoest, mille ulmeosakond sisaldab steampunklikku pangaukse-eksponaati
Esimese päeva raamatusaak pärinebki sealtsamast - saržiraamat või -õpik, mis kohati tiba ropuvõitu, ei saa küll aru, miks; J-baptiste Monge haldjavisandite teine osa (mees muuseas Tallinnaski autogramme andmas käinud) ja minu lemmikute Dupuy - Berberiani uusim raamat.
Sellega oligi esimene päev õhtus. Tagasi koju, söök, BBCWorld, Internet ja kusagil sügavas öös oligi lõpuks uneaeg.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar