21 jaanuar 2010

Hellboy's Liz bust ready?


...er... no, I will change the cross.
Posted by Ivar at 03:48
Labels: , ,

4 kommentaari:

aare ütles ...

Väga uhke kuju!
Hellboy'd mitte tundes on raske öelda kui palju kuju vastab Mignola joonistustele. Noh ega see polegi tähtis. Kuju on vinge ja se kypsetatud fimo(?) näeb välja nagu marmor.

21. jaanuar 2010, kell 12:22
Ivar ütles ...

Tänud! Rakurss on tiba kehv, tegelikult peaks veelgi kaugemalt pildistama, et moonutusi vähendada, proovin teha uued pildid.

Ega ta tegelikult koomiksile vasta, tegu on ikkagi interpretatsiooniga. Ma tegin seda ülipikkade pausidega ikka väga kaua aega - vaatasin just, et kataloog kõvakettal on tehtud 15. nov. 2005. Paistab, et see on päev, kus ma joonistasin esimese korraliku kavandi... :) Peaks õhtul sellegi välja riputama, päris huvitav tegelikult võrrelda esialgset plaani lõpptulemusega. Esimene toorikufoto, mida näen, on sama aasta 19. detsembrist.

Materjal on Cernit, kõige kõvem polümeersavi, mida tean. Nägu on segu kahest erinevast valgest, läbipaistmatu annabki asjale ülejäänust veidi teistsuguse välisilme. Samas on ka väga hästi näha, kuidas iga küpsetamine muudab savi aina tumedamaks, juuste ülaosa, mis küttekehadele lähedal, on tegelikult juba oranž.

Aga marmori moodi on ta küll, ja kui vorm valmis, siis püüan sellest ka kipskoopiaid teha - undercut'te on vähe ja peaks õnnestuma küll.

Ja juba tundub, et peaksin ikkagi risti veidi suurmaks ja ülespoole tegema...

21. jaanuar 2010, kell 15:30
Elina ütles ...

mina, lihtinimesena muidugi ei saa selle risti vigasusest midagi aru, aga tore, et midagi jälle valmis said. et ühtlasemalt küpseks, peaksid äkki pöördõhuga ahju muretsema:)

22. jaanuar 2010, kell 18:57
Ivar ütles ...

Ega see ühtlus polegi oluline kui tegu originaaliga, millest nii või naa tehakse vorm, ega tegelikult mitte ka siis kui asi jääks üheks eksemplariks, mis üle värvitakse. Kui materjaliks on nahatooni savi ja plaaniks nahk selliseks jättagi, on muidugi teine asi.

Üks kõva skulptor on postitanud omaenda meetodi, kuidas ta lõplikult valminud polümeersavikuju ära fikseerib. Selleks küpsetab ta kuju paarikümne minuti asemel tunde, muutes temperatuuri ja jättes asja lõpuks koos ahjuga sujuvalt jahtuma. Tulemuseks on Super Sculpey kuju, mille esialgsest hallist värvist pole mitte midagi järel, kuju on pigem tumepunane/tumeroosa ja üsna hirmuäratava välimusega. Aga mitte põlenud, lihtsalt polümerisatsiooniprotsess on viimase piirini viidud ja kuju niiviisi maksimaalse tugevusega, mida antud materjal üldse võimaldab.

Aga polümeersavi saab liigse kuumutamisega ka süsimustaks söestada. pole küll ise proovinud... :-)

Aga, jah, valge värv on peale esimest küpsetust väga ilus, iga järgmine muudab savi hallimaks.

22. jaanuar 2010, kell 22:17

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)