Sonatiini sopameistrid

Täna oli mul tunne, et ostsin kolm DVD-d ainult selleks, et need minema visata. Või, selleks, et need avi-failideks kodeerida ja siis minema visata.

Sattusin nimelt Selverisse söögipoolist ostma. Kuna seal käivad hetkel "Laadapäevad" (erinevalt Mustika keskusest, mis täna lihtsalt maha põletati), siis müüakse odavalt igasugust enam või vähem ebavajalikku kaupa. Miskipärast jäin vaatama 15-krooniste DVD-de kasti ja avastasin sealt mõttetute ja veel mõttetumate karpide vahelt äkitselt animatsiooni. Täpsemalt koguni kolm Rene Laloux' filmi. Kuna "Aja isandad", originaalnimega "Les Maitres du Temps" (1981), Jean "Moebius" Giraud' osalusel loodud film, oli mulle varasemast teada kuid nägemata, siis mõtlesin - what the heck. Miks mitte osta? Viisteist krooni pole ju eriline raha ja kui tõepoolest ei taha seesuguseid kolekettaid enda riiuleid rõvestama, siis võib nad alati aviks keerata ja DVD-d lihtsalt minema visata.

Muidugi unustasin ma põhjalikumalt süüvimata sellesse, et tootja nimi - Sonatiin OÜ - peaks juba automaatselt panema helisema häirekellad. Tegu ju tuntud rämpsutootjaga. Nii ka siin. Ma tahaks tõepoolest teada, kellele nad oma DVD-sid toodavad, kas tõesti ainult lastele ja filoloogidele? Pole mina veel näinud, et nende jaapani (või siis seekordse põhjal ka prantsuse) animafilmidega DVD-del oleks tiitreid. Originaalheli samas siiski on. Aga milleks? MILLEKS? Ma saan aru, et tegu Kadaka turul alustanud venelaste videourka kõpitsetud variandiga, aga siiski. Miks siis üldse originaalheli kui tegu sedavõrd säästutootega? See, et ühe filmi on peale lugenud vaieldamatu proff Hans Kaldoja, ei ole õigustus.

Kuna plaadid tekkisid täna, siis pole jõudnud filme veel vaadata, aga avasin siiski kiled (muuseas - miks eesti DVD karbid haisevad?) ja panin kõik kettad korraks pöörlema. Saan siis filmidest endist aru nii - tänaseks meie seast lahkunud lavastaja tunnustatuim film on "La Planete Sauvage" (1973). "Aja isandaid", nagu uduselt meenub, on vist Nõukogude Liiduski näidatud? Igatahes on keegi sellest kunagi midagi rääkinud, isiklikud muljed puuduvad. Ja "Gandahar" (1987) on film, mille USA turule töötles tuntud filmiretsija Harvey Weinstein, kasutades nime "Valgusaastad" ja Isaac Asimovi kohandatud skripti.

Kõik kolm tunduvad väga tugevalt mõjutatud prantsuse ulmekoomiksist. Paistavad olema ka enam või vähem huvitavad ja mitte nii nõmeprimitiivsed kui vastavad "Tule ja jää" tüüpi USA asjad, kuigi animatsiooni tase on sama algeline ja ilmselgelt aastakümnete tagant pärit. Aga selles on tegelikult ka oma väike šarm.

Loomulikult pole Sonatiini DVD-de ümbrisest selle kõige teadasaamiseks mingit tolku, sest nad trükivad neile täiesti suvalisi sõnu ja sümboleid. Kahe filmi tekstid on näiteks suures osas sõna-sõnalt ja number-numbrilt samad, seega ühe andmed on pea täiega valed. Ka peaks kõik kolm filmi olema anamorfsed. "Aja isandad" ongi, aga flag on puudu ja pilt jookseb ikkagi 4:3-s ehk välja venitatult. Eks ta ole, kui ikka firma on eesmärgiks võtnud toota rämpsu, siis seda ka tehakse. Isegi kui kettal leidub Ruscico, Venemaa kvaliteetse filmirestaureerimisühingu logo...