Äsjase Las Vegase CES-messil toodi välja uusi numbreid Blu-ray kohta. Kui DVD oli uue meelelahutusformaadina oluliselt edukam ja kiirema levikuga kui mistahes teine formaat enne seda, siis paistab, et Blu-ray ületab sedagi saavutust pea täpselt kaks korda. Numbrid (siis ilmselt Põhja-Ameerika turu kohta): 2007 müüdi diske 270 miljoni dollari eest, aastal 2008 oli summa juba $750 miljonit. Kokku oli DVD ja Blu-ray äri väärtuseks aastal 2008 koguni $22 miljardit, mis tegelikult küll $2 võrra väiksem tulemus kui aasta varem. Kui suur aga oli samal ajal kinode kogukassa? Vean kihla, et väiksem... Kaks ja pool aastat turul olnud formaadil on käigus 10,7 miljonit pleierit, kui PS3 sinna sekka lugeda. Võrdluseks: DVD pleiereid oli kolme esimese aastaga müüdud 5,4 miljonit. Seega - hästi läheb.
Paar sõna siis ka kohalejõudnud ketastest. Kuna tõele au andes piirneb mu kodune HD valmidus 26-tollise monitoriga ja draiv vajab veel ostmist, siis vaid välisest ilust ja olust.Blu-ray karpide vormiga mängimine on veel üsna algusfaasis. Ilmselt kartusest ostjat segadusse ajada on enamus kettaid siiamaani äravahetamiseni sarnases sinises kestas. Kujundusele paneb see muidugi mõningase põntsu, kuid vähemalt osatakse väliselt täpselt samalaadsesse karpi mahutada vajadusel kasvõi kolm ketast. Batmanifilm on sellises.
Varasem ostetud kolmikust üks sisaldas boonusena audio CD-d ja teine - "Sleeping Beauty" - filmi DVD-versiooni. Disneyl on muuseas samad plaanid ka järgnevate plaatina-animatsioonidega "Pinocchio" (märts 2009) ja "Lumivalgeke" (okt 2009). Seekord mingit erilist lisandust karpides ei leidunud, kui mõttetud "digitaalkoopiad" välja arvata. "Hellboy II" komplekti teine disk aga polegi siniketas, vaid tavaline DVD. Ilmselt on see täpselt sama, mis DVD-gi komplektis, sisaldades põhilisena 2 1/2 tunnist dokumentaali. Kuigi midagi uuenduslikku siin polnud, oli dokfilm ise tegelikult päris huvitav. Üllatav oli see, et mitmed digitaalse olemisega kollid osutusid animatroonikuteks... Üldse tõstis see oluliselt soovi filmi ennastki uuesti vaadata ja stoppkaadris detaile uurida.
Muidu aga, jah, oli teises Hellboyfilmis natuke liiga vähe Mignolalikku gootihorrorit, pigem oli see tv politseisarjade, sitcomide ja "Men in Blacki" seebiooperlik segu. Ja ma ei väsi rõhutamast, kuivõrd antipaatne on mulle kogu idee infantiilse Hellboy ja mitmes mõttes kuuma Lizi intiimsuhtest ja järelkasvust. See ei ole kohe üldse mitte see, mis üks Hellboylugu peaks olema.
Mis veel Hellboysse puutub, siis selle pappkestal on lentikulaarne kaanepilt, mis ühe nurga alt sama mis karbil, teise nurga alt aga Mignola joonistus. "Wanted" kaanel, mis küll koledam kui mistahes selle filmi plakat, on saavutatud mingi veider ruumiefekt... "The Dark Knight" slipcase'il pole just ka parim poster, aga vähemalt on karbil endal Jokker. Hea seegi. Viimatimainitud film on mul hetkel ka DVD-na kodus, peaks vist veidi lisasid lappama...
Ehk tobedaim HBII plakatikavand
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar