On halbu filme, mille olemus on igaühele algusest peale selge. Seetõttu ei saa seesuguse vaatamist õigustada õieti millegagi, puhas oma viga. Seega, Pink Panther 2, Disaster Movie, Star Wars: The Clone Wars... mis neist ikka materdada.
Või siis filmid, mis olid NII HALVAD, maitsetud ja süüdimatult solvanguid pilduvad, et see (või siis kaasvaatajate väänleva kannatamise jälgimine) oli juba omamoodi naljakas - You Don't Mess with the Zohan sobib siinkohal näiteks. Seesugustel muuvidel on seega ju pisuke õigustus olemas.
Aga on ka filme, millest ette sai enamat oodatud, mis aga pimedas kinosaalis tõeliseks kakanduseks osutusid. Need tegid kurvaks või ajasid lausa vihaseks ja panid raisatud aega taga leinama. Seega:
KINOKÕNTS 2008
Love Guru
ilmselt aasta halvim film. No oli. ikka. halb. Täiesti üle mõistuse halb kohe. Võtab siiani sõnatuks.
Chronicles of Narnia: Prince Caspian
Narnia kamarajura on kogu täiega üks suur arusaamatus. Ma ei saa aru, miks need filmid, millest need filmid ja kuidas üldse sellist saasta saab lastekirjanduse klassikaks lugeda.
No kuidas on võimalik, et suure fantaasiaspektaakli sisu on seesugune, kusjuures seda oluliselt lühendamata: aastasadu kurja naaberriigi võimu all täiesti märkamatult elanud ja kannatanud tuhanded elukad nutavad taga oma kunagist lõvikuningat. Metroost kohale teleporteerunud inimplika leiab tolle esimese puu tagant üles, Aslan tulebki tagasi ja võlub lahingus räsitud hiirele uue saba.
The Mummy: Tomb of the Dragon Emperor
Rob Coheni draakonifilm oli kunagi üks mu esimesi DVD-si, selle lisadest jäi mehest mulje ju äärmiselt sümpaatsest filmitegijast. "Fast & Furious" oli ka piisavalt cool, seejärel aga... Ei midagi asjalikku enam. Vaikus. Seegi muumialugu siin oli ka ikka igast jumala otsast täielik saast - aktsioon ja montaaž totaalselt küündimatud, efektid lamedad, lugu igav ega kasutanud olemasolevat potensiaali ja osalevaid Aasia superstaare küünemusta jagugi ära. Ja peaosaliste omavaheline keemia... Mis keemia? Kus?
Punisher: War Zone
vot seda filmi oli ikka väga naljakas vaadata. Kogu lugu oleks nagu mingi puberteedieelse varateismelise kokku kirjutatud - palju tohutut vägivalda ja inimeste katkitegemist, tulistamisi, ropendamisi ja groteskseid Batmani koomiksiraamatu tüüpi primipahasid. Mida aga polnud... kohe ÜLEÜLDSE ei olnud - seksi. Või selliseid intiimsemaid mehe-naise suhteid. Naine oli, mees oli... aga kõik see jäi sellisele 12-aastase poisi mõttemaailma tasemele, kus püssid, paugud ja vere lendamine on sada korda põnevam kui mingi naisega nahistamine. Kui selle filmi vaadates ära tabasin, muutus kogu "sünge kättemaksudraama" vaatamine väga lustakaks.
Bedtime Stories
Adam Sandler võiks ennast tõepoolest põlema panna. Eelmisel aastal tegi ta uskumatult homofoobse "geikomöödia", sel aastal täitis kõntsatabelit vaat et hoolsamaltki. Ma tõepoolest ei saa aru, mida selles retardses kinotegelases leitakse ja kes tema tegusid rahastab. Seekordses turdis suutis ta ära määrida ka Guy Pearce'i ja Russell Brandi renomeed, mõlemat on suht' raske andestada.
Transporter 3
Luc Bessoni järjekordne haltuura, mis kui "Hitmaniga" samast draftist välja traageldatud. Jälle mingi absurdselt lombakas Ida-Euroopa, jälle mingi slaavi tibi, jälle mingi poolik ja pealiskaudne lugu... Siin aga polnud isegi Olga Kurilenkot. Jason Statham ja tema seljalihased on küll coolid ka kõige suuremas boll-shitis, aga sellest jääb vahel siiski väheks.
08 jaanuar 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar