Ma pole just suurem asi heliplaadiostja. Peale DVD-ajastu algust aastal '98 on pea kogu ketastele kuluv raha läinud filmidele, erandiks reeglina vaid eesti esitajate CD-d. Lisaks kinoketaste uudsele atraktiivsusele oli põhjuseks ka tegelikult oluline muutus muusikas - kümmekond aastat kestnud britpopi, indie, shoegaze'i ja muu seesuguse kuldaeg kippus vägisi läbi saama, asemele tuli ookeanitagune mustade kriminaalide kiimane mölin ja valgete mammapoegade pseudopunklik vingumine. Tagatipuks lõpetas ilmumise ka ajakiri "Select" ja nii oligi tunne, et head ajad on möödas.Nii polnud ka enam erilist mõtet plaate osta. Siiski, vahel tekib motiiv midagi uut omandada. Eriti teretulnud on mõne vana lemmiku Best of kogumike limiteeritud versioonid - saab hitid samal kettal ja reeglina lisaks ka kuhjaga haruldusi. Vahel on põhikettale lisatud rariteetide või remikside plaat (just selline topeltkogumik "The Sound of The Smiths" ilmuski mõne kuu eest), vahel aga koguni videotega DVD. Just viimane ongi eriti hea variant - seesugused on näiteks Massive Attacki ja Feederi duublid või Inspiral Carpetsi kolmik ja Stereolabi nelik. Nii saab eraldi DVD-d ostmata oma lemmikult nii audio kui video, mida veel tahta!
Kolmest kettast koosneb ka uus saint etienne'i kogumik. Kaks CD-d kokku 36 singliloo ja kolmas - DVD - 18 muusikavideoga. Klippide seas on näiteks ka jõuluteemaline singel "i was born on christmas day", kus kaaslauljaks The Charlatansi Tim Burgess ning "he's on the phone", mis tekitas mus tõsise tahtmise kunagi just saint etienne'i tehtud James Bondi tunnusmuusikat kuulda. Igatahes on mul hea meel, et olen varasemaid kiusatusi vältida suutnud ja kogumikud ostmata jätnud, see siin on parem kui varasemad. "Casino Classics" on siiski tiba midagi muud kui kogumik, remixiduubel.Saint etienne on alati olnud visuaalne bänd, nende plaadikujundused, flaierid ja muu omavad vaieldamatut graafilist väärtust ja muhedalt retrolikku stiilitunnet. "london conversations" pakendiks olevas raamatus on osa neist ka piltidel näha, lisaks veel Jon Savage'i essee bändi ajaloost ja mitmeid häid fotosid. Ilus album.


Raamatu esitlus ja autorieksemplaride ulatamine toimus 26. veebruaril 2009 kell viis Kalamajas 







Pean rõõmuga märkima, et film ei petnud ootusi. Visuaalia on absoluutselt super, erilist "silmakommi" pakkusid paralleel-ilma aed ning kaks etendust - hiiretsirkus ja naabritädide kabaree. Siin on meeletu kogus detaile, mida märgata, vaadata ja nautida. Paljalt juba mõte, et kogu see maailm on viimse rohukõrreni käsitsi valmis tehtud ja millimeeterhaaval elama liigutatud, paneb käed valutama ja kõik kohad kihelema. Müts maha inimeste ees, kes seesugust maagiat ellu suudavad viia!
Filmi lõpp ja headuse võit oleksid ehk võinud olla veidi mahlasemad ja epiloog veidi mahukam. Samas, ega ka nii häda polnud, vähemalt ei jäänud venima. Lõputiitrid, mis vahel filmide parimgi osa (300, Lemony Snicket jt), olid küll üsna igavad, ka 3D trikitamist oli vähem kui oodata osanuks, kõige "silmatorkavam" liigutus nõelaga toimus tegelikult juba kaltsunuku valmistamise intros ära. Siiski, kel võimalus, soovitan kindlalt just 3D varianti vaadata, see on ikka hoopis teine tera kui tavaline kino.




