My 3 comic books to take to desert island.Huvitav tegelikult, milliseid koomikseid loevad ja hindavad eesti inimesed? Mõni päev tagasi tuli mulle selline küsimus pähe, ja, löö või maha, mina sellele vastata ei oska. Ka kohtumisel soome koomiksiõpetajaga heitsin selle küsimuse õhku, aga mitte ükski kohalolnu ei kippunud oma lemmikuid paljastama. Kas tõesti on kohalik koomiksihuvi suures osas pigem puhtalt teoreetiline? Raamatuid keegi ei osta ega loe, teatakse Erniet ja Miki Hiirt ja Pesakonda ja kõik? Aga ikkagi nagu huvitab miskipärast see koomiksivärk?
Mõtlesin siis, et tegelikult võiks selle küsimuse Facebooki "Eesti koomiksis" esitada, ehk viitsiks mõni 184-st inimesest midagi vastata, ehk saaks niiviisi midagi huvitavat ja üllatavat teada. Et küsimus veidi piltlikum saaks, mõtlesin selle vormistada kui
"Millised kolm koomiksit võtaksid muude ja vajalikumate asjade kõrval kaasa üksikule saarele?"
Et aga ka mul endal sellele küsimusele vastus olemas oleks, mõtlesin pisut... ja jõudsin järeldusele, et minu kolm raamatut oleks just need, mis üleval pildil näha.
Hellboy Library Edition Volume 2, autor Mike Mignola
Mignola ja tema põhiteos on üks mu alalisi lemmikuid. Kompositsioon, meeleolu, valguse ja varju kasutamine, stilisatsioon, mulle kui kuju-huvilisele veel tema joonistuste närviajav kolmemõõtmelisus - kõik see tagab, et tema asju võib uuesti ja uuesti üle lehitseda. Antud kogumik sisaldab lühemaid Hellboy lugusid, nende seas on ka Saint Augusti huntide peatükk ja legendaarne The Corpse.
Billy Brouillard - Le don de trouble vue, autor Guillaume Bianco
Olen sellest raamatust juba pikemalt kirjutanud, seepärast lühidalt - superstiil, täpselt minu maitsele kohane must huumor ja superilus raamat.
Tout l'univers de Dupuy-Berberian
Ka neist meestest olen ma siin kirjutanud, mis pole ju ime, kuna tegu ühtede mu absoluutsete lemmikutega. Tegu siis nn. "ligne claire" tüüpi kunstnikega ja kui tavaliselt läheb seesugune joonistusstiil steriilseks, siis nende puhul mitte. Põhjuseks muidugi ülielegantne pintslijoon. See raamat siin ei ole tegelikult koomiks, hoopis nende illustratsioonide kopsakas kogumik. "Monsieur Jeani" raamatutest oleks ju võinud ka ühe valida, seda enam, et uutes prantsuse köidetes on igas kaks raamatut koos. Lehitsemiseks ja inspiratsiooniks on aga see siin ilmselt parem pika aja kaaslane. Sest jutt ju üksikust saarest, kui ma ei eksi.
Aga sinna saarele tuleb igatahes brush pen ja pihutäis (tindi)padruneid ka kaasa võtta!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar