Londonis, suvel 2017

Sõitsime selgi suvel Londonisse, et nii ELCAF-festivalil kui linnas endas mõned päevad veeta.

Ma ei tea, kui tihti juhtub, et Lufthansa enne maandumist tükk aega Londoni kesklinna kohal tiirutab. Seekord igatahes tiirutas ja nii sain ma kuulsatest kohtadest mitmeid päris õnnestunud pilte.

Ikoonilised Picadilly Circuse videoreklaamid olid seekord hoopistükis remondis.

Tänavakunsti oli muidugi mitmel pool näha, see siin on näide Brick Lane'i kandist...

...ja see meie korteri lähistelt Islingtonis.

Käisime üsna varasel hommikul Rough Trade East plaadipoes, ajal kui Shoreditchi tänavatoidupaiku alles avati.

Olime esimesed kliendid, vaatasime ettevalmistusi ja võtsime Jordaania lipuga kujundatud vegan-letist ühe ülivärske Beiruti pagarite valge khobez-leiva sisse keeratud falafeli. Ports oli suur ja erinev kastmerohkest falafelist, mida serveeritaksde Pariisi vanas Le Marais juudikvartalis.

Londonis asub Barbican-nimeline kvartal, mis on püsti pandud kunagises suures betooni-vaimustuses ja mis näeb tõeliselt õudne ja totalitaarne välja. Seesugune on ka kogu vastav arhitektuurivool - brutalism.

Loomulikult saavad nad sellest ka ise aru ja kasutavadki seda turunduses - näiteks on kultuurikeskuses müügil spets-kujunduses Penguini ulmeklassikud. Nüüdseks on see kompleks arhitektuurimälestis.

Läksime me Barbicani, et vaadata ulmenäitust "Into the Unknown", kus väljas ühte-teist huvitavat ja mille vaieldamatuks tõmbenumbriks Ray Harryhauseni looming, täpsemalt tema kavandijoonised ja dinosauruse-maketid.

Mida veel huvitavat nägime? Angeli kandi kaubanduskeskuses jäi näiteks silma Amazoni pakiautomaat, kuhu saaks ka ise Londonis viibides pakke tellida.

Laupäevaõhtusel Leicester Square'il oli algamas Transformeri-filmi punane vaip, aga enne seda käis seal veel paras tingel-tangel. Eelmisel pildil maitsekalt dekoreeritud SAAB selles istuva pealikuga.

Sohos sai üldse suhteliselt palju ringi käidud, nii koomiksipoodides kui söögi- ja mullitee-kohtades.

Käisime näiteks ka Fiori Corneris õhtust söömas.

Briti Muuseumis oli seekord avatud väga mahukas ja põhjalik Hokusai näitus. Katsushika Hokusai (1760-1849) oli Jaapani kunstnik, kes oma pika elu ja paljude eri nimede all just Fuji mäge kujutavate puulõigetega kuulsaks sai. Populaarne näitus, mille pilet tuli ette osta ja mis näitas külastusaja algust veerandtunnise täpsusega, pakkus ilmselt ainukordse võimaluse sedavõrd suurt hulka Jaapani originaale näha. Ja kinnitas veelkord, et kahjuks ei suuda ükski kunstiraamat originaalide mõju ja detailsust edasi anda.

Eks oli üks omamoodi elamus ka öösel 0:18 paiku alanud ja tunde kestnud operatiivautode sireenid ja kopterilennud. Mingi aja pärast saabus selgus kui BBC koduleheküljelt võis lugeda, et juhtunud oli järjekordne terroriakt. Seekord küll veidi teistsugune, aga kergelt kõhedaks võttis aknast kostev ikkagi, sest kõik see toimus linnulennult kilomeeter-poolteist meie üürikorterist põhjas.

Brigada ja Verkami

Enrique Fernández on animatsioonitaustaga Hispaania koomiksikunstnik. Tean teda ja tema meisterlikult maalitud "kõverat" stiili juba mõned ajad, "Võlur Ozi" kolmealbumiline adaptsioon näiteks on päris ilus ja omapärane asi.

Kickstarteri-taolised kollektiivse rahastuse kommuunid on praegu mitmel alal aktuaalne teema, vahel saadakse niiviisi fännidelt koguni mõne filmi jaoks vahendid kokku. (Eesti variant asjast kannab nime Hooandja.) Idee siis lühidalt selles, et tegija pakub välja projekti ja kui huvilisi jagub, siis kogutakse raha kokku ja tehakse asi teoks. Sama teema on kuum ka koomiksiringkondades, asja arutletakse festivalidel ja nii mõnigi raamat ongi saanud teoks tänu seesugusele rahastusmudelile. Mõni neist on tegelikult isegi "liiga edukas" - Bromi artbook näiteks kogus 45 päevaga soovitud 12 000 dollari asemel kokku... 235 319. Ma ei kujuta ette, mida nad selle rahaga tegid. Maksid makse?

Oma Kickstarter on ka hispaanlastel, selle nimi on Verkami. Just seal otsustas oma uuele koomiksiprojektile rahastust otsida Enrique Fernández, kuigi ilmselt poleks tal olnud probleemi ka kirjastuse leidmisega. Fantaasiaseiklus "Brigada" sai rahad kokku ja ilmus korraga kolmes kolmes variandis - hispaania, prantsuse ja inglise keeltes.

"Brigadast" sai ka minu esimene crowdfunding. Osalesin variandis, kus ingliskeelsele raamatule lisandusid ka väksemas formaadis making-of-raamat leheküljevisandite ja tegelasekavanditega, signeeritud joonistus ning koomiksi pdf-variant. Viimane jõudis minuni juba mõned ajad tagasi, nüüd leidsin postkastist ka ümbriku päris raamatutega.

Signatuur on päris ilus, vaatamata sellele, et ta pidi neid ikka päris suure hulga joonistama... Raamatu tagumine endpaper sisaldab kribukirjas kõiki Verkamis ilmumist toetanud huvilisi. Olen seal kirjas ka mina.

Shopping Fantagraphics

Quality comics publisher Fantagraphics had quite a big sale in it's webshop at the end of the May, with some of the books 75% off the regular cover price. I bought 4, they took the money, but then I heard nothing. 50 days later the status of my order was still "Confirmed"...

Yesterday I received an apologetic e-mail, saying that they sent some of the books on 3rd week of the June. They hope to post rest of the back ordered books by the end of July, they are sorry for this incredible delay.

Today I received the first packet. Inside was Lewis Trondheim book and Joost Swarte bonus mini comic. So - Swarte collection, Dave McKean book and Milton Caniff biography are back ordered...

BUT - the book I received was in mint condition, and, as seen on the photo, it was packed very carefully. If only Amazon could start posting it's books with protected corners - latest one I received from them was massive Hellboy Library Edition #6, with all corners heavily smashed. Now they are sending replacement (they just looove to send replacements, instead of decent packaging), but I have little hope for receiving it intact.

And - so it was.

BDFugue.com

This posting is about my first experience with French online comics shop called BD fugue. It took more time than needed (they had some problems with new software exactly at that time), but I think I could recommend this shop - books were delivered by courier, in perfect condition ( not like from Amazon!) and with some bonus prints.

BD fugue on üks prantslaste netipoode, mis paistab pakkuvat head valikut ja kuuldavasti korralikult ja kindlalt pakendatud postipakke, mistõttu oleks ta ilmselt päris hea alternatiiv prantsuskeelsete albumite ostmiseks. Kuna sügisel ilmub paras ports häid asju ja ma tahtsin enne Helsingi Koomiksifestivali saada paari kohalesaabuva autori albumit, tegin sealt oma esimese tellimuse.

Esmaspäev tundus OK aeg tellimiseks, arvestades, et festivalikäik toimuks järgneva nädala laupäeval ja kirjade järgi oleks postitus pidanud toimuma 24 tunni jooksul. Long story short, seda ei juhtunud, midagi hakkas muutuma alles reedel kui saadeti vabandav mail, milles teatati softi-uuendusega seotud pidurdustest.

Aega kippus väheks jääma. Saatsin seepeale omapoolse e-maili, milles küsisin võimaliku saabumisaja kohta, sest vajanuksin neid raamatuid ju täpselt nädala pärast... Nädalavahetusel oli endiselt vaikus ja tellimuse olukord kodukal muutumatu, kuni esmaspäeva õhtul tuli vastus. Selles teatati, et pakk läks tegelikult juba reedel posti, anti tracking number ja arvati, et varasemat arvestades peaks ta küll reedeks (festivalisõit oli plaanis laupäeva varahommikul) kohal olema.

Ainuke häda, et postifirma tracking ei näidanud mitte mingit muutust. Siiski, mingil hetkel ilmus lõpuks kiri, et pakk on teel sihtmaale. Neljapäeval peale kuut õhtul avastasin, et pakki saab jälgida ka hoopis detailsemal Eesti Posti leheküljel. Sealt selgus, et see on Eestis ja et on juba tehtud katse kuhugi helistada. Mulle igatahes mitte... Infotelefon oli selleks ajaks õhtul, aga saatsin igaks juhuks neile e-maili oma kontaktide ja kullerile võimalik-et-vajaliku lisa-aadressiga. Mailile lubati vastata 7 tööpäeva jooksul.

Reede hommikul tegin sis kõne infotelefonile. Asja uuriti, helistati tagasi ja teatati, et pakk on kulleri käes ja ta on juba liikvel. Varasel pealelõunal, kui olin ise väljas, toodi see mulle koju. Raamatud olid terved ja mullikiles, päev hiljem olid kaks neist ka signeeritud. Selline õpetlik lugu.
 

30 kirstu saar - blogipost nr 666

Mu Internetist shoppamise staaž on ikka üsna pikk, aga Eestist olen ma selle aja jooksul teinud vist ainult paar ostu. Ühe neist eile Raamatukoi antikvariaadist, kust võtsin ligi mõned vanad raamatud - Romulus Tiituse kirjutatud "Gori elust ja tööst" aastast 1960, Tiituse enda "Oma modellide keskkonnas" (1981), eestiaegse karikaturisti Helmut Valtmani raamatukese "Tütarlaps otsib kohta" (1969) ja kaks Edgar Valteri karikatuurikogumikku - "Kaugel naljast" (1964) ja "Pildiraamat koolijärikutele" (1970).

Eile ostsin, täna oli pakk Rotermanni kvartali sinises Smart Posti kapis. Päris huvitav.

Aga üks raamat oli seal pakis veel - Maurice Leblanci "Kolmekümne kirstu saar". Leblanc on see kirjanik, kes mõtles välja seikleja nimega Arsène Lupin. Tolle seiklused on mõjutanud peaaegu keda iganes, filmidest-koomiksitest Hayao Miyazakini välja.

Tegelikult olin ma üsna üllatunud kui avastasin, et uue vabariigi ajal on see kirstudelugu koguni kaks korda avaldatud. Kuna aga Henno Käo raamatukujundustest saan ma lööbe, astma ja kontrollimatud raevuhood, siis ostsin 2003. aastal ilmunud kah pisikese ja ilmetu olemisega raamatu. Asi lihtsalt selles, et samal romaanil põhineb üks viimase aja ilusamaid ja stiilsemaid Prantsuse koomikseid, Marc Lizano kohandatud BD, mis ilmus detsembris 2011 Soleili kirjandusadaptsioonide sarjas Noctambule - "L´ile aux 30 cercueils".

Selle BD teeb välimusele lisaks huvitavaks ka asjaolu, et kui õigesti aru saan, ei kirjutanud-joonistanud autor seda otseselt romaani põhjal. Pigem põhineb see 1979. aasta telesarjal, mis väiksele Marcile kustumatu mulje jättis. Täpsemalt sai ta sellest nii mõnegi õudusunenäo, lisaks oli ta ka üsna sisse võetud sarjas peaosa mänginud näitlejannast nimega Claude Jade. Oleksin nagu lugenud, et tegelikult Lizano isegi vältis originaalraamatut oma stsenaariumit kokku pannes...

Üsna intrigeeriv kompott, seega. Igatahes nüüd ongi plaan see lugu kiirelt eesti keeles üle lugeda...

Amazonist saabus pakk...

Viimane raamat, mis mulle Amazonist saabus - "Caniff" - oli oma suurusele ja paksusele vaatamata kasti lahtiselt sisse visatud ja paari õhukotiga kindlustatud. Tulemus - 3 cm paksu raamatu KÕIK nurgad loppis ja KÕIGI lehtede KÕIK nurgad kortsus. Ja esimeses endpaperis rebend. Uskumatu. Aga vähemalt saadeti juba protesti peale uus koopia. Eelneva valguses oli ju kena karpi avades näha, et Craig Thompsoni "Habibi" kiletati kindlalt papptahvlile.

Ja nüüd lugema!

(Täpsemalt: 672 lehekülge on päris palju ja reaalselt asub see eepos mu lugemisjärjekorda...)

Võrguostud

Teadmiseks kõigile, kes internetist raamatuid või mida iganes muud ostavad - detsembrist 2008 on tõepoolest kehtimas uued reeglid ja tolli läheb alles 150st eurost kallima sisuga pakk. (Varem oli tollivaba piir kusagil 25 euro kandis.) Igatahes sain täna postkontorist probleemivabalt kätte Amazoni paki, milles neljas "Absolute Sandman" ja veel kolm raamatut. Eelmine Sandman postitati mõned kuud tagasi eraldi pakina ja juba see üksi läks tolli. Tänuväärt muudatus!