Head uut aastat!

Werewolf base - painting - 01

Finally...

 Original resin cast with small stones in it for weight

Primer

Thin layer of black acrylic

 Dry brushing...

More dry brushing...

Häid pühi!

Postkaart aastast 1978
Eesti NSV Riikliku Nukuteatri nukud U. Leiese televisioonilavastusest "Hunt-Kriimsilm". Dekoratsioonid H. Uuetoa.
250 000 3 kop. Trk. "Oktoober". (c) "Eesti Raamat" 1978

Catwoman

Miki ja Gottfredson

Mingil põhjusel on varastel Disney lühifilmidel ja koomiksitel sees mingi raskelt-defineeritav võlu, mida uuemal animatsioonil enam olla ei pruugi. Algusaegade anarhism ja teatud toorevõitu otsingud ehk? Igatahes, üks meistreid, kelle loodud on suur osa Miki Hiire koomiksivundamendist (Ub Iwerksi panust siinkohal üldse alahindamata) oli Floyd Gottfredson. Just tema kirjutatud-joonistatud oli ka enamus Miki ajaleheribasid, mis sõjaeelses Eestis ilmusid. Nüüdseks on Fantagraphicsil ilmunud kuus köidet FG koomiksitega, lisamaterjalideks igas raamatus veel artikleid, pildimaterjali ja teiste tegijate pildilugusid.

Ilusad ja väga-väga hästi toimetatud raamatud. Ja neid tuleb igal aastal paar tükki juurde. Väidetavalt on ribasid olemas 30 (!) köite jagu - Gottfredson tegi neid aprillist 1930 kuni 1. oktoobrini 1975 - ja kui ostjaid leidub, siis nad ehk ka ilmuvad. Pikka iga, Fantagraphics!

Miki Hiir Päevalehes - oktoober 1937

The first Mickey Mouse comic strip here in Estonia was published in a newspaper called Päevaleht on Oct 4th, 1937. The last one on June 22nd, 1940 - The day after Soviet occupation here officially started. On the images below are the first daily strip, the article about Disney from a couple of days before, first published (Floyd Gottfredson's) Sunday strip, the one that should be the first non-Gottfredson Sunday (is it so?) and the last Disney strip here for... 32 years? The next and only collection of Disney comics in CCCP was published in Soviet Estonia in 1972. The regular Mickey Mouse magazine started in 1992, when Estonia was free again.

Lapanud veidi Digiteeritud Eesti Ajalehtedes vanu Päevalehti, sain selgeks, et Disney Miki Hiire lehekoomiks alustas meil siin 4. oktoobril 1937. Tegu on looga "Monarch of Medioka", mis on viimane lugu Fantagraphicsi kirjastatud Floyd Gottfredsoni kogumike neljandas köites. Kusjuures Päevaleht alustas miskipärast mitte algusest, vaid järjejutu seitsmendast ribast.

Mõni päev varem ilmus artikkel, mis suursündmust ette kuulutas ja Miki loojast Walt Disneyst ülevoolavalt ülistava pildi maalis. Naljakas artikkel, aga ei tasu unustada, et täpselt samuti kui eestlased, arvas toona kogu maailm, et Disney on kõik oma filmid ja koomiksid ise ainuisikuliselt valmis teinud. Nii arvati tegelikult ju veel aastakümneid, vaatamata kuulsale streigile, Disneylandi ehitamisele ja telesaadetele. Aga turunduslikult oli Walt Disneyst kõikehõlmava kaubamärgi tegemine kahtlemata geniaalne liigutus ja nii igapidi loogiline.

Kolmerealiste pühapäevasarjadega alustas Päevaleht 1. jaanuaril 1939. Selleks sai Floyd Gottfredsoni "Väike Miki ja kuri hiiglane", tegeliku nimega "Vahva rätsep" (The Brave Little Tailor), mis põhineb samanimelisel multikal. Päevaleht jättis sarja neli esimest osa miskipärast trükkimata ja alustas viiendast koomiksist. Ka lõpp oli veidi kummaline - eelmainitud pealkirjaga ilmus üheksa koomiksit, tegelikult ilmus kohe otsa ka loo viimane osa, aga sellele oli pandud juba uus pealkiri - "Väike Miki armastab vaheldust" (5. märts 1939). Sellele järgnes veel neli Gottfredsoni pühapäeva-riba, mis olidki tegelikult ka üldse tema viimased (aastast 1938), edaspidi keskendus ta autorina päevaribadele. Viimane Gottfredsoni kolmerealine Miki ilmus Päevalehes pühapäeval, 2. aprillil 1939.

Kui uskuda Fantagraphicsi kogumikke (mille 6. köite lehekülgedel 169-186 mainitud koomiksid leiduvad), siis 8. aprillil Päevalehes ilmunud koomiks, milles hiirepoisid lehtede riisumisest viilimiseks "niisutavad muru bensiiniga ja pistavad tiku külge!" peaks olema juba Manuel Gonzalese tehtud. Samas on see ikkagi väga Gottfredsoni moodi ja selle väga ebapedagoogilise riba taust vajaks veel põhjalikumat uurimist.

Viimane Miki Hiire lehekoomiks ilmus Päevalehes laupäeval, 22. juunil 1940. Sel päeval ilmus aga koguni kaks lehte - #165 ja #166. Põhjus selge - ajad olid ärevad ja muutused kiired, päev varem kukutati Eesti seaduslik valitsus ning punaarmee toel said võimule kommunistid ja nende käsilased. Pika Hermanni torni tõmmati trikoloori asemele punalipp, tõsi küll, juba järgmisel päeval võeti see mõneks ajaks jälle maha. Oli vaja, et leht kõigest sellest rahvale ka kiirelt teada annaks.

Mõlemas lehes oli sees ka Miki Hiir, esimeses riba, teises nädalavahetuse-formaadis kolmerealine koomiks. See jäi ka viimaseks. Leht ise ilmus veel (digiteeritute põhal otsustades) 26. juulini, mil esikülje lühiuudis teatas: ilmselt juba homme õhtul läheb telegatsioon Moskvasse, et paluda Eesti võtta NSV Liidu liikmeks. Sellega oli kõik. Sõda juba käis ja järgmised viis aastat olid sellised, et mul on ülimalt hea meel, et need toimusid kaua enne minu aega.

Viimane Eestis ilmunud Miki Hiire ajalehekoomiks

Piilupart Donald Rahvalehes - oktoober 1938

Avastasin täiesti juhuse peale Digiteeritud eesti ajalehtedes vanu väljaandeid uurides, et esimene Piilupart Donaldi ajaleheriba ilmus Rahvalehes laupäeval, 15. oktoobril 1938. Nagu näha, ehtis Donald tol päeval ka ajalehe päistiitlit. Päev varem oli samas lehes artikkel, mis tähtsat sündmust ette kuulutas.

Tundub, et viimane Piilu Part ilmus Rahvalehes neljapäeval, 27. juunil 1940. Riba kandis järjekorranumbrit #411.

Lisandus: esimene Donaldi ajaleheriba ilmus USA-s alles 7. veebruril 1938, kunstnik oli Al Taliaferro ja käsikirjutaja Bob Karp. Seega jõudis pardiseriaal Eesti ajalehte üsna kiirelt.

The first Disney's Donald Duck comic strip was published in Estonia in October 15, 1938, in a newspaper called Rahvaleht. The day before they run a little article.

Koomiksiseltsi esimesed raamatud

Eesti Koomiksiseltsi abiga ilmusid novembrikuu eelviimasel päeval esimesed kaks raamatut - Stella Salumaa reisipäevik "Sulgedega kanasupp" ja Meelis Kupitsa humoorikate seiklusjuttude kogumik "Rahutud ajad".

Viimast võib ilmselt liialdamata nimetada kultusteoseks, sest vabariigi algusaastatel ilmunud sarjad jõudsid "Meie Meeles" ja mujal noorteväljaannetes paljude toonaste teismelisteni ja on nii ühed vähesed koomiksid, mida tollest ajast nostalgiaga meenutatakse. Stella Salumaa New Yorgi reisilugu kogus edukalt raha ka Hooandjas.

Saadaval olid uued raamatud esmakordselt festivali Animated Dreamsi koomiksilaadal, müügile jõuavad nad ka suurtesse raamatupoodidesse.

A5 formaadis koomiksialbumid on tegelikult päris kenad ja igatahes soovitaksin ma kõigil koomiksihuvilistel need endale muretseda. Esiteks on nad täiesti korralikud raamatud, teiseks ei maksa nad suurt midagi ja kolmandaks tuleb korralikke kodumaiseid asju toetada - ainult nii saab juhtuda, et midagi head ilmub ka tulevikus.