Siiski õnnestus seegi kord vaadata paari huvipakkuvat näitust. Parc de la Villette'i teaduskeskuses oli väljas "Valeriani" koomiksi näitus, põhjuseks muidugi Luc Bessoni äsjane film. Väike, aga sisukas näitus pajatas nii koomiksisarjast, selle tegelastest ja toimumispaikadest kui ka selle mitmesugustest seostest ajalooliste isikute ja sündmustega, mõni neist toimuva mõjutajaks, mõni sarjas vilksatamas kui homage. Väljas oli ka mitmeid Mezieres'i originaale.
Originaalid - kontuuriga koomiksilehehekülg ja värv selle vähendatud koopial
Enne jalutasime veel pisut Saint-Martini kanali ääres, vaatasime puhkust nautivaid inimesi ja põikasime sisse paari poodi ja vanakraamitule.
Vabaõhu-pissuaar
Pompitou keskuses toimus suur David Hockney retrospektiiv. Pole päris minu teema, aga näitus oli sellele vaatamata suur ja huvitav.
Kasutasin huvi pärast Amazoni postikapiteenust,
ja ostsin Marche d'Aligre turult mõned filmifotod.
Kuna pariisipäevadesse jäi ka mu selleaastane sünnipäev, siis oli see seekord mitmes mõttes ebatavaline. Osalesin Pariisi lähedal skulptuuri õppetoas. Takkajärgi kahetsen, et ei teeselnud algajat ja ei teinud kogu protsessi kaasa - jäin võrdlemisi omapead oma asju ja minu jaoks uut materjali katsetama.
Tagasi vihmases linnas, vaatasime põgusalt Austerlitzi jaama Corto Maltese näitust
ja suundusime tagasi Rue de Lappe rendikorterisse, et pisikest, aga ülihead sünnipäevatorti süüa...
...ning suunduda varem ostetud piletitega õhtuse Eiffeli torniga tutvuma. Sellest sai meil tegelikult üldse esmakordne Eiffeli-külastus, kuigi Pariisi-käike on ju kogunenud juba üsna üksjagu.
Ütlen ausalt - oleme seda turistimagnetit kõik need aastad sisuliselt vältinud, torni juures oleme muidugi paaril korral käinud, ja tegelikult käsin ma ka oma elu esimesel kaugemal bussi-turismireisil juba torni teisel platformil ka ära.
Hämmastaval kombel pääsesime torni ilma igasuguste sabadeta (kui igati normaalne lifti-ootamine välja arvata) ja saime seal üsna ka vabalt ringi vaadata, kuigi pimenes, tibas hooti vihma ja oli üsna jahe ja tuuline.
Torni juurest tagasi metroosse jalutades nägin ringi jooksmas mitut suurt rotti. Möödusime ka täiesti juhuslikult sõjamemoriaalist, mis oli tollel 30. augusti õhtul taas muutunud printsess Diana ohtrate lillede, muusikute ja telekaameratega mälestuspaigaks, sest just sealsamas asub tunnel, kus toinmus saatuslik autoavarii.
Nagu ikka, ostsin seeki kord nii mõnegi raamatu. Seekord sai suur kasutatud raamatute osakaal, tervelt 6 neist on pärit koomiksi-antikvariaadist Aaapoum Bapoum - Daniel Torrese seriaali osad 3 ja 4 aastaist 1987 ja 1989, teise atom style'i klassiku Ted Benoiti 30 aasta tagune artbook, Guy Davise sarja "The Marquis" sissejuhatav vihik aastast 1997, mitmele Eisneri auhinnale kandideerinud mulle varem tundmatu pulpseiklus "Rocketo" ja "Sam & Max" kogumik aastast 1995, mille 15€ hinnal oleks Ebay-d uskudes pidanud üks null lõpus olema;
Siis veel uued - Amazoni lockeri abil ostetud Dino Attanasio "Spaghetti"-kogumik, mille vanahärra Brüsselis ära signeeris, "Ornithomaniacs", gootilikult vanamoodne ja signeeritud ex librisega album Pariisi parimast koomiksipoest Super Hero, Stanislasi väike koomiksiraamat sealtsamast, 10-eurone illustratsiooniraamat Pompidoust ja Alain Gree Jaapanis ilmunud ülevaade kanaliäärsest disainipoest.
Rohkem fotosid siin.
