Walt Disney koomiksite populaarsus on juba aastakümnete eest kandunud ära Euroopasse, mistõttu on ka loogiline, et enamus uusi Miki Hiire ja Donaldi lugusid joonistatakse täna hoopis Itaalias. Huvitaval kombel otsustas ka prantsuse kirjastus Glénat tellida oma maa tuntud autoritelt selleteemalisi raamatuid, nüüdseks on neid ilmunud juba paras hulk, kusjuures mõned tõlked on tehtud nii Ameerikasse ku Soome.
Prantsuse elav klassik Régis Loisel joonistas mõne aasta eest retrostiilis Miki Hiire loo "Café Zombo" (2016), mis ka soome keeles ilmunud (nime all "Mikki Hiiri – Zombi-sumppi"). Raamat meenutab vanade Floyd Gottfredsoni koomiksiribade kogumikku, ka tegevus toimub samalaadses ajastus kui see, mil Miki Hiir oma filmi- ja koomiksiseiklusi alustas.
Kolm aastat hiljem, detsembris 2019 tuli müüki "Café Zombo" 499-ses tiraažis luksvariant, eraldi pappkohvrisse pakitud, suures formaadis, kohvrilaadses karbis, kaanepildi visandiga kestas ja kullatud servaga köide, milles tsenseerimata stripid näha nii pliiatsi- tuši- kui lõppvariantidena. Lisaks hulk visandeid ja alguses kunstniku autogramm.
Võrdlus originaalalbumiga
Väga hea trükikvaliteet ja suur formaat viivad selle koomiksikogumiku nautimise ikka päris teisele tasemele. Huvitav on ka see, et kui originaalalbum on värviline nagu koomiksid ikka, siis luksusvariant on uuesti värvitud, kasutades vaid paari sinakat ja punakat tooni, mistõttu näeb kogu sari välja veelgi vanaaegsem. Kusjuures teevad luksköite värvid loo mitte ainult stiilsemaks, vaid ka hoopis paremini jälgitavaks.
Võrdlus tava-albumiga, sama koomiksiriba neljal eri kujul
Sellised raamatud on päris kallid, aga turg on neil täiesti olemas ja ei saa öelda, et neid vähe ilmuks. Tiraažid jäävad küll enamasti mõnesaja piiresse. Samalaadseid raamatuid tehakse ka mujal, USAs on üks selliseid kirjastuse IDW "Artist's Edition"-sari.
PS: On olemas ka luksvariandi "luksvariant", mida saab ainult kirjastuse galeriist Pariisis - 26 eksemplari, tähistatud A - Z, millega kaasas signeeritud print, 12-leheküljeline avaldamata visanditega raamat ning prantslaste Miki Hiire ajakirja originaalnumber aastatest 1934-1940. Ise nimetavad nad seda "kollektsionääri-variandiks". Aga see oleks juba veidi liig, sest ka see "tavaline" on juba üks ilusamaid koomiksiraamatuid, mida näinud olen.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar