26 mai 2012

Pariis 2012 - päev 4 - hilinemised ja Newton

Ka Pariisis toimub muudatusi. Kerjuseid tundus seekord kuidagi rohkem olevat, kusjuures enamus neist olid valged inimesed... Samas paistis, et pealetükkivate mustlastega on midagi ette võetud - mina ei näinud neid vist üldse.
Teine märgatav muutus - kilekotid. Kui varasematel aastatel sai iga ostuga koti kaasa, nii, et lõpuks kogunes neid paras virn, siis nüüd reeglina küsiti, kas kotti ka soovime. Kusjuures vahel kajastus kilekoti hind ka tšekil.

***
Kõndisime täna veidi ringi Rue du Faubourg-Saint-Antoine'i kandis. Sellel Bastille'i väljakult algaval tänaval asub ka see korter, kus oleme varasemal neljal aastal puhkusepäevi veetnud. Möödudes tundus, et sealne suur remont on jõudnud ka õueväravani - enne oli see roheline. Jah raske ju uskuda, et selle värava taga algab maaliline tänavake...


Aga üldiselt oli tänase päeva tunnussõnaks "hilinemine". Näiteks jõudsime turule Marché d'Aligre just siis kui seda suleti ja kaubalette selleks päevaks kokku pakiti.


Toidupoe ette asfaldisse oli keegi münte müürinud...


Samal ajal kesklinnas - meil siin lihtne rakvere raibe, neil seal kõlbab Grand Palais des Champs-Elysées' ette lillepeenrasse istutada...


Lossimõõtu näitusepalees endas oli vaadata teiste hulgas ka Helmut Newtoni fotode näitus. See oli üks kolmest suurest reisiplaani võetud näitusest. Pettuda loomulikult ei tulnud. Nii mõnigi legendaarne foto oli tuttav, aga näha suureformaadilisi originaale - see on ikka hoopis teine asi. Väljas oli nii tema moepilte kui ka polaroide ja poliitikute portreesid. Newton oli ikka tase, kiiksuga huumorist imponeerib mulle veel rohkem tema võime ikka ja jälle ja just nimelt sel kordumatul mikrosekundil päästikule vajutada. Seda enam, et tegu oli ju keemiat nõudva filmilindiga, kus loetud arv kaadreid kasutada ja eksimisruumi vähe...


Edasisest lühidalt. Lihtsalt veel üks pilt sealtsamast naaberpalee suunas...


Place Vendôme keskel kõrgub revolutsioonipäevil korra lõhutud sammas Austerlitzi lahingu mälestuseks.


Väljaku ümbruses on hulgaliselt kõrgema klassi kaubamärgipoode, nagu näiteks see:


Mõni metroojaam on üsna ilus ja omapärane, see siin näiteks on ju puhas steampunk !


Õhtul on vahel päike õiges kohas. Muuseas, märkasime ilmselt lõpuks ka kohta, kus kunagise Bastille'i kindluse asukoht on maapinnale markeeritud.


PS: mis mainitud hilinemistesse puutub, siis ka passaažidesse jõudsime just sulgemisajal ja tagatipuks oli ka BHV juba poole kaheksast kinni. Selline päev.

Kommentaare ei ole: