Pariis 2012 - päev 7 - Rue Dante

Alustasin seekordset viimast pariisipäeva kiire kordussõiduga kinomuuseumi La Cinémathèque francaise, et näha, ega's äkki pole vahepeal taas müüki jõudnud ingliskeelne Tim Burtoni artbook, mida nad oleks pidanud juba mõne aja eest juurde saama. Ei olnud... Ka muu valik plakatitest magnetiteni oli vahepeal oluliselt kahanenud.

Selle ligi viiekilose raamatu eksklusiivne müüja Euroopas on brittide koomiksipood Forbidden Planet. Vaatasin igaks juhuks ka nende lehele, ja nägin, et postikulu näiteks Soome oli suurem kui raamatu hind... Eestisse ilmselt veelgi kallim. Seetõttu ostsin siiski prantsuskeelse raamatu ära. Tegelikult koosnebki see suures osas piltidest (neid on kokku üle tuhande!), teksti on üsna vähe, seetõttu pole keeleline kaotus just liiga suur. A raamat on cool, sellest kunagi hiljem lähmemalt.

Bastille'i ooperimaja treppidel kogunevad kõiksugu karvased ja sulelised punkaritest ja cosplayeritest mitmepäevaste poliit-protestijateni. Sel pealelõunal oli korraks kohal kamp rõõmsaid Guy Fawkes'i maskides tegelasi. Lipul oleval pintsaklipslasel on pea asemel küsimärk, mis, nagu maskidki, toob meelde Alan Moore'i koomiksid (mask on pärit raamatust "V for Vendetta").

Viisin raamatu-kandami koju ja oligi aeg viimaseks linnaringiks. Varasematel palavatel päevadel oli taevas selge, nüüd aga kohal ka pilved. Tundub, et meie väga päikeseline nädal sattus täpselt kahe pilvisema perioodi vahele... (Nädal hiljem mängis Kaia Kanepi Pariisi Lahtistel tennist ja mäng, mis ta teistkordselt veerandfinaali viis, toimus 12-kraadises "kuumuses"...)

Sajuks siiski ei läinud. Suundusime kesklinna, bussipeatuse juures uurisid mitmed väljamaa inimesed linnakaarte, teiste seas jalutas mööda paar hipster-turisti...

Conciergerie, kunagine kuningaloss ja revolutsiooniaegne kuulus giljotiiniootuse-vangla, oli läbi teinud värkenduskuuri ja säras hoopis heledamalt kui varasematel kordadel.

Ile de la Cité saare vasakus otsas, praktiliselt kiviviske kaugusel turuistidega üleküllastatud kuulsast kirikust, asub Place Dauphine - vaikne ja idülliline plats, kus kohalikud sulgpalli ja pétanque'i mängivad ja kus väsinud jalgadega turist saab hetkeks maha istuda ja kasvõi kaasavõetud võileiba nautida.

Seejärel põikasime läbi ka Notre Dame'i katedraali juurest. Kui taevas pilvine, tulevad ka pildid huvitavamad.

See kirik, nagu ka paljud teised Pariisi ehitised, on sedavõrd detailirohke, et hoopis lihtsam on hiljem kodus pilte uurida.

Tõepoolest, palja silmaga ja pea kuklas lihtsalt ei näe selliseid detaile ja tekstuure, mis hiljem fotodel selgelt näha.

Sealsamas lähedal vasakkaldal asuv legendaarne raamatupood Shakespeare & Co oli tihkelt täis nii raamatuid kui põlevate silmadega kirjandushuvilisi...

...misjärel jõudsime Rue Dante'le, tänavale, mis peaaegu otsast lõpuni täis koomiksipoode. Kõik nad on üksteisest tiba erinevad - kes müüb mangat, kes vanu haruldusi, kes näiteks suures osas ainult Tintini kraami... Leidsin sealt aga ühe poe, mida ilmselt veel paari aasta eest polnud - nimeks Pulp's Art ja tegu tõenäoliselt kõige rohkem minu maitsele vastava raamatupoega üldse siin Vanas Maailmas. Nende valik koosneb nimelt kõiksugu popkunstiraamatutest, teemaring on seejuures lai - signeeritud sketchbookid, animatsioon, arvutimängud, filmid, pin-up, anime, lobrow, illustratsiooni ajalugu, klassikute kogumikud, joonistusõpikud jne, jne... Näiteks oli neil müügil uusim Mike Mignola sketchbook, Nicolas Marlet' raamatuke, aknal oli näha Brittney Lee sketchbook. Väga palju oli tuttavat, nii mõndagi asja pole ma kunagi varem päris poes müügil näinudki. Kuid avastasin ka uut, näiteks paar Euroopa päritolu sketchbookisarja.

Hinnad on neil küll "euroopapärased", see tähendab, et importraamatuid saaks otse USA-st odavamalt, kuid ikkagi tasub sel poel kasvõi juba ilmuvaga kursis olemiseks silm peal hoida, nende blogi kaudu näiteks. Mina teist seesugust raamatuäri siinpool ookeani ei teagi, ameeriklastel on midagi sarnast (ja oma valikus ja ajaloos veelgi võimsam) legendaarne Stuart NG.

Peale väikest tiiru Ladina Kvartalis sõitsime tagasi Bastille'sse, käisime saia- ja toidupoes ning ronisime mööda kitsast tammetreppi tagasi viiendale korrusele, et oma kola kokku pakkida ja valmistuda järgmisel hommikul lennuväljale suundumiseks.

Pariis 2012 - päev 6 - Eiffel

Tänane palav pühapäev oli ühtlasi kristlik Nelipüha, mis, nagu üsna pea selgus, tähendas kergeid komplikatsioone. Alloleval pildil lihtsalt väga mitmes mõttes tõhus kesklinna kaubamaja BHV, mille kandis on mugav metroost mõnele bussile ümber istuda.

Esimene sihtpunkt oli Palais de Tokyo, võrdlemisi kole ja käest lastud ehitis, kus väljas alternatiivkoomiksi suurkuju Robert Crumbi ülevaatenäitus.

Otsisime seda esmalt maja paremast tiivast, kus linnale kuuluval pinnal laiutab kõiksugu kole aga kahtlemata ülimalt intellektuaalne moodne kunst. Nagu näiteks laest rippuv roostes vanametall või võimalikult koledad maalid... Selgus aga, et Crumbi näitus on hoopis teisel poolel, mis kuulub riigile ja kus, nagu selgus, on veidi teised kombed.

Igatahes on peremehed erinevad ja nii juhtuski, et uksepooled olid suletud ja neil sildid, mis teavitasid, et pühade puhul on muuseum täna kinni. Nii mõnigi nördinud näitusehuviline oli oma arvamuse neile siltidele kirja pannud...

Egas' midagi, nii jäidki Crumbi originaalid nägemata. (Päris korralik kakskeelne näituseraamat on siiski juba ostetud, "The Book of Genesise" täismahus lehekülgi selles muidugi pole, aga suur osa muust näitusest on siiski sees.)

Läksime siis üle silla ja jõudsime Musée du quai Branly juurde. See eksootiliste maade ja rahvaste kultuuridele pühendunud muuseum on arhitektuuriliselt väga huvitav ja väärt vaatamist kasvõi välispidiselt.

Nii jõudsimegi esimest korda oma viie pariisipuhkuse jooksul lõpuks ka Eiffeli torni kanti. Tõeliselt muljetavaldav ehitis ikkagi, kuigi loomulikult on ta tohutu turistimagnet ja seetõttu väga ülerahvastatud.

Meil ei olnud plaanis torni endasse ronida (olen seal kunagi ammu juba käinud), aga kui selline plaan oleks ka olnud, siis karkudel meelelahutajate jagatud postkaardi kohaselt tähendanuks ainus töötav lift umbes
paaritunnist ooteaega.

Jalutasime üle silla tagasi vasakkaldale ja sõitsime bussiga tagasi Concorde'i väljakule. Seal nägime juba teist moefoto-seltskonda tegutsemas, esimene pildistas Tokyo Palee ees. Arvan, et tudengid.

Eestis turustatakse turistidele massiliselt kohalikku merevaiku, aga Pariisis võib Louvre'i kõrvalt kunstiturult leida näiteks seesugust kraami:

Käisime veel korraks Palais-Royal'i aias...

 ...ja kuna kell lähenes kaheksale, põikasin mina veel korraks esimese liiniga vastassuunda, Franklin D. Roosevelti metroojaama ja tegin tiiru sealsamas asuvas Virgin Megastore'is. Lehitsesin taas läbi hulga raamatuid ja leidsin ka lõpuks eile näitusel vaadatud Cromwelli artbooki.

Pariis 2012 - päev 5 - Cromwell ja Meddour

Tänane päev, laupäev, algas varem kui tavaliselt. Asi lihtsalt selles, et kui eelmisel õhtul reisieelse "to do"-nimekirja täitmata punktid üle käisin, selgus, et enamus neist kohtadest on nii pühapäeval (mis Nelipüha) kui esmaspäeval suletud. Teisipäeval aga juba koju. Nii tuligi sellest päevast võimalikult palju välja pigistada.

Peale väikest lähikonna poeringi suundusin kesklinna ja Galeriisse Arludik, kus on alati mõni huvitav ja otsapidi animatsiooni või koomiksiga seotud näitus üleval. Tuli aga välja, et kell oli veel vähe ja galerii alles kinni. Nii seal seekord käimata jäigi...

Arludik asub Île Saint-Louis saarel, mis on siis väiksem kahest tänapäevani säilinud Seine'i jõe looduslikust saarest Pariisis. Seal lähedal on ka bussipeatus, omakorda mille kõrval saare idatipus on loomaskulptor Antoine-Louis Barye monument pisikese pargikesega. Seekord tegi seal seltskond naisi tai chi-d, eelmine kord kohtasin lõbusat pruudipeo seltskonda.

Jõudsin seega seekord esmakordselt jõeni ja edasi ka paremkaldale. Suundusin kõigepealt Galerie Daniel Mahgen'i, mis tegeleb koomiksioriginaalidega ja on ka mõningaid raamatuid kirjastanud. Hetkel oli seal väljas Cromwelli maalide müüginäitus. Igatahes taas üks väga meeldivate töötajatega kohake. Taustaks mängis, muuseas, Radiohead... :)

Tundub, et kõik maalid seintel olid nende seast, mis moodustasid tema "Viimase mohikaanlase" BD-adaptsiooni. Iga koomiksikaader selles raamatus on siis eraldi maalitud pilt, mis lehekülgedeks kokku monteeritud. Järgnevatel fotodel on paar galeriivaadet, kus näha ka mapid-sahtlid eri autorite originaalidega.

Väljas oli ka neli skulptuuri, kolm neist pronksist, kui mitte rauast, üks natuke tavalisem koomiksikuju.

Päris põnev oli igatahes originaalmaale näha, kõigi tekstuuride ja sügavpuhaste värvidega, mida raamatus kahjuks võimatu edastada. Fotol ka... Lehitseda oli ka Cromwelli äsjane artbook, mis samuti päris cool. Cromwelli stiil meenutab pisut Jamie Hewlett'it, ta on küllaltki groteskne, kuid jääb oma deformatsioonidega siiski enam-vähem mõistlikku anatoomia piiresse. Igatahes on ta huvitav kunstnik ja näitus oli samuti vaatamist väärt.

Seejärel jalutasin veidi niisama Ladina kvartalis...

On see nüüd tänavamuusik või klaverireklaam? Ei tea.

Peale tavapärases headuses Albumi keti koomiksipoode, kus sirvisin nii mõndagi veel nägemata uut raamatut nii siit kui sealtpoolt ookeani, läksime edasi Itaalia väljakule. Sealses FNAC-is oli kohe-kohe algamas koomiksikunstniku signeerimisüritus.

Signeerimine Prantsusmaa moodi tähendab siis seda, et kunstnik joonistab autogrammi kõrvale ka pildi, vahel lihtsama, vahel keerulisema. Üldiselt näitab praktika, et ühele dédicace-signatuurile kulub ikka oma kaheksa kuni kümmekond minutit, kui mitte rohkem. Seega arvestasin vähemalt tunnise ootamisega - väike saba oli juba olemas. (Järgneval pildil küll on mulle järgnenud inimesed.) Nagu näha, ei ole siingi tegu just teismelistega... :) Paar kundet kolis peale pildi saamist taas saba lõppu, et teinegi raamat ära tähistada.

"John Arthur Livingstone - Le Roi des Singes" kunstnik Fabrice Meddour oli oma joonistustempolt tegelikult üsna aeglane, sest vähemalt pool aega võttis jutuajamine ja žestikuleerimine. Vesteldes tuli välja, et Mike Mignola on üks USA joonistajaid, kes talle üldse ei istu. (Mulle eelnenud "klient" tõi talle riiulist näha "Daydreamer'i", mis ka minu arust 2011. aasta ehk parim koomiksialbum. Selle autorid Ba ja Moon on ka B.P.R.D.-d joonistanud, sealt tuli jutuks.) Ma ei hakanud väga vaidlema...

Itaalia väljakult suundusime tagasi kesklinna, kus jäi täna veel kaubamaja BHV kunstiosakonnas ostuvõrku neli potsikut vedelat akvarellvärvi, üks punakaspruun tindipott...

...ja köögiosakonnas mahlajää kestade komplekt ning üks jublakas, millega peaks järgmine piparkookide garneerimine mööduma väiksema plökerdamisega kui siiani kombeks.

Sellal kui mina sabatasin raamatupoes dédicace'd, käis elukaaslane sealsamas asuva Euroopa suurima Hiinalinna Tang Frères supermarketis ja ostis hunniku kõiksugu kraami, näiteks paar purki mulliteed. Ei saa öelda, et oleks olnud sama hea kui mullune Belleville'is värskelt valmistatud jook.

Muuhulgas leidis ta ka just neid kuulikesi, mida mullitee seest läbi kõrre joogile lisaks manustatakse. Eks kodus näeb kui suureks nad siis märgudes paisuvad ja mis maitsega on.

Õhtu lõpetas loomulikult Eurovisioni lauluvõistlus, mis muu. Erinevalt eelvoorudest näitas seda ka kohalik TV. Ott Lepland ("Ot-leBloonde - super bien!" "Kuuuula!" :) esines ju hulga paremini kui eelvoorus ja sai sel eurodemokraatia õppetunnil koguni kuuenda koha. Võitis ülekaalukalt rootslaste tümakas, vene mammide leivaküpsetamine tuli vist teiseks. Brittide estraadilegend Engelbert Humperdinck hävis eelviimaseks, suure osa napist punktisaagist andis Eesti. Kõike seda jaburust oli Prantsuse TV, Guardiani liveblogi, Facebooki ja Marko Reikopi jutu läbi üsna lõbustav jälgida.

Pariis 2012 - päev 4 - hilinemised ja Newton

Ka Pariisis toimub muudatusi. Kerjuseid tundus seekord kuidagi rohkem olevat, kusjuures enamus neist olid valged inimesed... Samas paistis, et pealetükkivate mustlastega on midagi ette võetud - mina ei näinud neid vist üldse.
Teine märgatav muutus - kilekotid. Kui varasematel aastatel sai iga ostuga koti kaasa, nii, et lõpuks kogunes neid paras virn, siis nüüd reeglina küsiti, kas kotti ka soovime. Kusjuures vahel kajastus kilekoti hind ka tšekil.

***

Kõndisime täna veidi ringi Rue du Faubourg-Saint-Antoine'i kandis. Sellel Bastille'i väljakult algaval tänaval asub ka see korter, kus oleme varasemal neljal aastal puhkusepäevi veetnud. Möödudes tundus, et sealne suur remont on jõudnud ka õueväravani - enne oli see roheline. Jah raske ju uskuda, et selle värava taga algab maaliline tänavake...

Aga üldiselt oli tänase päeva tunnussõnaks "hilinemine". Näiteks jõudsime turule Marché d'Aligre just siis kui seda suleti ja kaubalette selleks päevaks kokku pakiti.

Toidupoe ette asfaldisse oli keegi münte müürinud...

Samal ajal kesklinnas - meil siin lihtne rakvere raibe, neil seal kõlbab Grand Palais des Champs-Elysées' ette lillepeenrasse istutada...

Lossimõõtu näitusepalees endas oli vaadata teiste hulgas ka Helmut Newtoni fotode näitus. See oli üks kolmest suurest reisiplaani võetud näitusest. Pettuda loomulikult ei tulnud. Nii mõnigi legendaarne foto oli tuttav, aga näha suureformaadilisi originaale - see on ikka hoopis teine asi. Väljas oli nii tema moepilte kui ka polaroide ja poliitikute portreesid. Newton oli ikka tase, kiiksuga huumorist imponeerib mulle veel rohkem tema võime ikka ja jälle ja just nimelt sel kordumatul mikrosekundil päästikule vajutada. Seda enam, et tegu oli ju keemiat nõudva filmilindiga, kus loetud arv kaadreid kasutada ja eksimisruumi vähe...

Edasisest lühidalt. Lihtsalt veel üks pilt sealtsamast naaberpalee suunas...

Place Vendôme keskel kõrgub revolutsioonipäevil korra lõhutud sammas Austerlitzi lahingu mälestuseks.

Väljaku ümbruses on hulgaliselt kõrgema klassi kaubamärgipoode, nagu näiteks see:

Mõni metroojaam on üsna ilus ja omapärane, see siin näiteks on ju puhas steampunk !

Õhtul on vahel päike õiges kohas. Muuseas, märkasime ilmselt lõpuks ka kohta, kus kunagise Bastille'i kindluse asukoht on maapinnale markeeritud.

PS: mis mainitud hilinemistesse puutub, siis ka passaažidesse jõudsime just sulgemisajal ja tagatipuks oli ka BHV juba poole kaheksast kinni. Selline päev.