20 years ago, on August 20th 1991 Estonian Republic regained it's independence, when freely elected and last Soviet-era parliament declared that the CCCP occupation is finally over. Estonia got through the collapse of the Soviet Union with minimal human losses, the way Estonian politics, dissidents and cultural elite acted on those years was pretty much exeptional. That was our Singing Revolution... And it may look however it is from the outside, Estonians were the people who broke the crumbling Perestroika era CCCP with their sneaky border-pushing politics. Or, quite ironically, the seeds of the death of USSR were planted with tragic Molotov-Ribbentrop pact on 1939...
So, yesterday there was a big musical event in Tallinn, on our Song Festival grounds - Vabaduse Laul 2011 (Freedom's Song 2011). Estonian artists plus some guests from the countries who were the first to recognize our restored independence. For some reason the first of those countries - Iceland - was missing, if we don't count Iceland's president Ólafur Ragnar Grímsson, who was there and made a speech. But today is Iceland's Day in Tallinn anyway.
Pretty cool event, reminded to me and all "the old people" late Rock Summer festival, where we saw on our homeland bands like The Jesus And Mary Chain, Blur, Inspiral Carpets, EMF, Mercury Rew, Pil, The Shamen, Big Country, Levellers... Oh, the nostalgy...
21 august 2011
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Kuidas sa nii lähedalt fotosid said teha? Kas olid mõnes ETV tsoonis? Väga mõnusad igatahes.
Ei olnud ma mingis tsoonis, triivisin vaikselt lähemale läbi rahva... Teleobjektiiv. See on tegelikult rakursist ka näha, et ma polnud lava "all".
:)
Lõpuotsas olin tara suhtes teises reas. A siis oli juba aku tühi ja mälukaart täis.
Ja "sõdisin" pikalt ühe debiilse hallipäise rauga õhupalliga, mis kippus kaua aega pidevalt minu ja esineja vahel olema. Järgmisel päeval nägin telekast, et tegu oli onu mitte tädiga, rippus teine aia küljes.
A kui veidi teemal vahutada - vaatasin Õhtulehe pildigaleriid ja polnud seal midagi paremad pildid kui mul, samas oli pildistajal täiesti vaba voli asutuda vajadusel sammukese vasakule või paremale, et korralikku kompat saada. See on mind aastaid närvi ajanud kui ilmub kontsertfoto, kus mikrivars jookseb üle esineja näo, ja seda puhtalt pildistaja lohakusest.
Samas on tegelikult ka see asi, et lavaesine tsoon on natuke liiga lähedal ja liiga alt üles. Kui liiga lähedale või ette ronida, siis pildistad suunaga otse ninaauku.
Lõpuks tuleb hea pilt ikkagi õigel sekundi murdosal vajutatud klõpsust, ükskõik, kus see tehtud. Tuleb passida staatilisi ja dramaatilisi "keyframe'e", kui animatsiooni termineid kasutada.
:)
Postita kommentaar