French 2006 and Finnish 2010 editionsA friend went to Helsinki Comics Festival and got me just released Finnish edition of Monsieur Jean album "Theory About Lonely People" by Philippe Dupuy and Charles Berberian. There are seven albums in the series, plus one making-of book ("Maybe Later", also published in English) and one smaller black and white album. Now this bonus album was published in Finland, but it's different! This time the book has additional colour - blue - drawn by the authors themselves. This really adds to the elegant linework another layer of style, using not so much this blue itself, but white for various (spot)lights. As it turned out, this edition is the first one in the world. Cool!
Eelmisel nädalavahetusel toimus Helsinkis sealne igasügisene koomiksifestival, seekord järjekorras koguni 25-es. Juubeliüritus, seega. Kehvapoolsete olude ja kokkusattumuste sunnil aga oli festival seekord silmapaistvate väliskülalisteta, mistõttu mina sinna minema ei hakanudki. Koomiksiprominent Joonas aga käis ja tõi sealt mulle paar raamatut. Üks neist, mille ilmumise juhuslikult paar päeva enne festivali WSOY kodukalt avastasin, oli Philippe Dupuy ja Charles Berberiani järjekordne Monsieur Jeani album "Jeanin elämää - Teoria yksinäisistä ihmisistä". Selle ilmumine tuli, nagu võib arvata, mulle täieliku üllatusena. Samas annab see pisukese lisapõhjenduse, miks autorid oktoobri lõpul Helsinki Raamatumessile tulevad. Või siis vähemalt üks neist... Lisaks sellele, et nad veetsid Jaanipäeva paiku tüki aega Soomes ja joonistasid seal ära oma järjekordse reisipildiraamatu. Ja käisid korraks ka Tallinnas! No ma ei tea. See on umbes sama, nagu kunagine Hayao Miyazaki Eestiskäik või Jean-Claude Mézièresi Kopli-trett, millest suurt keegi midagi ei teadnud ja mida siinmail keegi ka õigel ajal hinnata ja tähele panna ei osanud...
Aga tagasi teema juurde. Härra Jeani (millest olen siin varemgi kirjutanud) albumeid on ilmunud 7, lisaks üks raamat selle tegemise piinadest ja üks väiksemas formaadis mustvalge album. Seitsmes osa on Soomes veel ilmumata, kuuendast aga mitu head aastat möödas, seetõttu oli väga üllatav, et too väike "Üksikute inimeste teooria" nüüd ühtäkki välja anti. (Tegu siis raamatuga, milles toimuv asetub kolmanda albumi keskpaiga ja neljanda alguse vahele, numbriks sobiks seega 3,5.) Kusjuures tegu on ühe üsna erilise raamatuga.
Nimelt on D & B selle originaalis mustvalge albumi nüüdseks ära värvinud! Seda üheainsa - sinise - tooniga, mängides seejuures mitte niivõrd tolle lisatooni endaga, kuivõrd just valge värviga antud valguslaikude ja spottidega. Tulemus on igatahes tüki kenam ja stiilsem kui originaal oligi. Lood ise, mille nüüd prantsuskeelt mitteoskavana lõpuks ka läbi lugesin, on sama head kui kõik varasemad. Ka sarja soome tõlge on tõeliselt ja ühtlaselt super, igatahes mõnusam lugeda kui USA variant.
Old versus new, uus versus vanaJean on siis noor ja paljulubav kirjanik, kes pole siin veel abielusadamasse ja lapsevanema staatusse jõudnud, kes elab tavalisevõitu pariislase elu, kelle korteris aga parasiteerib tema süüdimatu lapsepõlvesõber Felix. Too on hetkel kogu naissoos sügavalt pettunud ja arendab igal sobival ja ebasobival hetkel vastavaid teooriaid. Siit ka albumi nimi.
Muuseas, soomlaste raamat on selle editsiooni esimene trükk kogu maailmas, isegi prantslastel tuleb see alles tulevikus! Cool!
Igatahes on see raamat päris kena. Ja mul pole vist vaja lisada, et tegu ilmselt mu lemmikkoomiksiga #1... :-) Tõsi küll, kui õnnestuks oktoobris autoreid naaberlinna vaatama minna, siis ilmselt võtaks signeerimiseks kaasa ikkagi nende artbooki ja prantslaste Jeani topelt-raamatud.
1 kommentaar:
Lugedes seda raamatut Helsingi sadamas laevalepääsu oodates, oleksin äärepealt laevalt maha jäänud. Viimaste seas siiski laevale jõudsin ja otsisin kohe nurga, kus edasi lugeda. Ühesõnaga, lugu oli üsna kaasakiskuv ja hea kulgemisega.
Visuaalselt aga meeldib mulle see sinine isegi rohkem kui täisvärvis albumid.
Tõsiselt hea asi ühesõnaga ja pean selle nüüd ka endale omastama järgmine kord.
Postita kommentaar