28 september 2016

Soomekeelsed Miki Hiired - 2 - Kuldne aeg


Soome on totaalselt Aku Ankka maa. Piilupart Donald oma suguseltsiga on kõikide lemmik, pardiajakirjast on juba mitu põlve soomlasi lugema õppinud. Don Rosa kohmakad joonistused on jumaldatud rohkem kui Carl Barksi looming, kõiksugu kogumikke ilmub alatasa juurde. Miki Hiir on Donaldi kõrval alati olnud lihtsalt üks järjekordne Disney tegelaskuju, tema tegemised pole soomlastele kunagi eriti korda läinud.

Samas - Miki koomiksitega tehti Soome ajalehtedes algust juba üsna varsti peale seda kui nad Ameerikas alustasid, tutvus on seega vana ja ilmumise ajalugu pikk. Koomiksite joonistamisega alustas animaator Ub Iwerks, kusjuures käsikirjutas neid ei keegi muu kui Walt Disney ise. 1930. aastal võttis töö "ajutiselt" üle Floyd Gottfredson, kes lõppkokkuvõttes kirjutas ja joonistas Miki leheriba-seiklusi järgnevad neli ja pool aastakümmet.


Ajaleheribad pole muidugi nii atraktiivsed kui värvilised ajakirjad, seetõttu võttis ka aega kuni neid omaette väärtusena hindama õpiti. Nii jõudsid ka Soomes Miki ribad raamatutesse alles aastal 1971 kui ilmus esimene viiest "Miki Hiire kuldaja" kogumikust. Tegu oli mustvalgete ja horisontaalses formaadis vihikutega, milles trükiti järjekorras ära just need kõige esimesed Miki koomiksiribad. Tegelikult oli tegemist Itaalias koostatud raamatute tõlkega - sarja "Topolino d'Oro" esimene osa ilmus seal 1970. aastal. Kokku tuli Itaalias sarja raamatuid koguni 33 ja nad sisaldasid Miki päevastrippe kuni aastani 1945.


Soomes aga ilmus neid ainult viis. Ju siis ei olnud tegemist väga populaarsete trükistega... Tõele au andes oli ka pildi- ja trükikvaliteet kehvapoolne - pärinesid need ribad nimelt vanadest Itaalia ajalehtedest, mitte USA originaaltõmmistelt. Ühtlasi oli neid ka Itaalias omaks tarbeks olulisel määral muudetud - jutumulle suurendatud, piltide servi maha lõigatud, taustu kustutatud. Lisaks joonistas Itaalia kirjastuse soovil kohalik kunstnik Giorgio Scudellari koomiksi algusaegade hüplikule loole mõned ribad vahele.

Kõik see on kaugel kaugel tänapäeva mõistes kvaliteetsest klassikaliste koomiksiribade kollektsioonist - Miki puhul tuleb selleks vaadata Fantagraphicsi kogumike poole-, aga huvitavad on need trükised ja nende olemasolu siiski.

Kommentaare ei ole: