Miki Hiir 1992

Disney koomiksid oma kogujate ja fännidega on pildiseeriate maailmas täiesti omaette nähtus. Ei olegi vaja eriti kaugele minna - piisab kui vaadata, mis toimub meie meretaguste naabrite juures ja ongi selge, et meil siin ei toimu isegi mitte liivakastimänge.

Ka mina ei ole just eriline Disney koomiksite huviline. Gotfredsoni ja Barksi klassikud on muidugi hoopis omaette lugu - need kuuluvad lihtsalt maailma koomiksite paremikku. Aga kõik need teised...

Tegelikult on Disney pildikatega üks kummaline lugu. Veneaegsel raamatul "Piilupart, Miki ja teised" oli minugi lapsepõlves väga oluline koht, kardetavasti oli just see üks eluaegse koomiksinakkuse allikaid. Samas on selle raamatu pähekulumise tulemuseks see, et tegelaskujud, kes sellesse raamatusse ei sattunud, tunduvad tänaseni kuidagi nagu vähem päris kui need, kes seal kogumikus ringi seiklesid. See on imelik, aga nii see on.

Tegelikult ei olegi ma maakeelseid "disnikaid" rohkem lugenud, hiljutine Tallinnas toimunud lugu ongi vast ainus erand. Teisi ajakirjanumbreid pole ma üldse ostnudki. Sama lugu on ka taskuraamatutega - ainult kolm paksu kogumikku Ladina-Ameerika, rüütlite ja viikingitega on sundinud rahakotti kergendama.

Tegelikult küll olen ma kunagi kolm kodumaist koomiksivihikut ikkagi ostnud ka, need sattusidki mulle hiljaaegu makulatuuri tuulates näppu. Üks neist on kõige esimene kodumaine Miki Hiire ajakirjanumber - mahuks 32 lehekülge pluss kaaned, väljaandjaks AS "Mats" ja ilmumispaigaks 1992. aasta Tallinn. Teise ajakirja kaanel on juba kiri "Nr. 1 - 1992", lehekülgi kokku 32 ja kirjastajaks A/s Egmont Estonia.

Kolmas trükis on 48-leheküljeline klassikalise "Lumivalgekese" muinasjutu üsna filmitruu adaptsioon. Trükikvaliteet on nagu on - värvid on kuidagi agressiivsed ja tüpograafia kehvapoolne. Muidugi, raamatus olev tekst "PRINTALL 4254, 1992" annab aimu ilmumisaastast ja arvata võib, et tuttavad fondid on paberile saanud mõne maatriksprinteriga. Aasta oli ju üldse erakordne - krooni saabumisaeg ju - ja selles valguses ei näe see raamatuke üldse halb välja. Pabergi on tänaseni täiesti valge.

Kõik need kolm raamatut on ilmselt suhteliselt haruldased, eriti seesuguses võrdlemisi vigastusevabas konditsioonis. Samas, erilisi koomiksikollektsionääre Eestis ilmselt polegi, ka pole Disney koomiksite kataloog Inducks meie osas just väga põhjalik. Seetõttu ei oskaks ka neid rahasse ümber arvutada, kuigi omamoodi kuriositeetidena oleks neil ehk ka välismaiste kollektsionääride jaoks mingi väärtus siiski olemas. Või äkki ka meil siin, nii ehk umbes viiekümne aasta pärast - Soomes aastal 1952 "Aku Ankka" erinumbrina ilmunud "Lumivalgeke" on nii haruldane, et selle saamiseks tuleb nüüd välja käia... 20 000 eurot.