Seoses remondi ja (lahti)pakkimisega olen sunnitud oma DVD-kogu sorteerima. Niiviisi satub näppu asju, mida pole tükimat aega näinud ja tulevad meelde mitmed lood...
Luc Bessoni värvikirev ja humoorikalt fantaasiarohke ulmekas "The Fifth Element" on üks mu kõigi aegade lemmikfilme. Valmis see küll juba aastal 1997, aga kannatab vaadata tänaseni ja näeb seejuures parem välja kui enamus digitaaltrikkide ajastul valminud kinolood. Mina nägin seda kaks korda Tallinna kinos Kosmos, kusjuures mäletan, kuivõrd palju parem tundus ta võrreldes just samal ajal linastunud neljanda "Alieniga"... See on ikka hoopis midagi muud kui raudtorudest ja kiviplaneetidest koosnev metallisinine ameerika ulmekino.
Kõik on selle filmi puhul tähelepanuväärne, peaosalistest Bruce Willisest ja Milla Jovovichist suure hulga tuntud kõrvalosalisteni, kelle seas on nii lauljaid, supermodelle, tuntud lavastaja, aga näiteks ka filmidest "Blade Runner" ja "Alien" tuntud nägusid. Lisaks veel Jean-Paul Gaultieri sajad kostüümid ja teismelise Bessoni poolt Jodorowski-Moebiuse "Incalist" mõjutatud lugu ning Jean Giraud' ja Jean-Claude Mézières'i abil sündinud visuaalia. Kokku siis üks muhe hästikomponeeritud visuaalne maiuspala.
Üsna mitme Bessoni filmi loomisloo kohta on ilmunud paksud pildirohked raamatud. Tõsi küll, prantsuse keeles, vist ainult "Viienda Elemendi" oma ongi inglise keelde tõlgitud. See on neist ka kõige haruldasem - kui teisi võis veel 2005. aastal Albumi poe riiulis reas näha, siis seda polnud. Aga mul vedas - täiesti juhuslikult leidsin selle ingliskeelse variandi 15 euroga ebay.fr-st, müüja oli nõus selle Eestisse saatma, olin ainus hinnapakkuja ja võitsin. Selline oli siis raamatuga seotud väike lugu.
Nüüd ketastest. Ostsin oma elu esimesed kaks DVD-d, kui mälu ei peta, augustis 1998 Amazonist. Need olid animeklassika "Ghost in the Shell" ja just nimelt "The Fifth Element". (DVD ajastu algas USA-s 1997. aasta märtsis kui Warner ilmutas testpiirkondades esimese portsu diske.) Tol hetkel polnudki mul DVD-d millegagi vaadata, aga lootsin, et ehk kunagi on... Mõni kuu hiljem oligi mul koduarvutis töölt laenatud Creative Labs'i DXR-2 dekooderkaart ühes puldi ja DVD-draiviga. Dekooderkaart nimelt oskas mpeg-2 pilti reaalajas lahti pakkida ja videoväljundisse saata, tollane lauaarvuti seda naljalt ei suutnud. Võrreldes varem arvutis vaadatud VideoCD-ketta tikutopsipildiga nägi DVD ikka superhea välja - värvid, detailid, kõik oli enneolematult kvaliteetne. Ja kaadreid sai panna stoppkaadrisse ja arvutisse kopeerida! DVD ise oli küll algaegadele iseloomulikult lakooniline ega sisaldanud peale filmi midagi. Aga film ise oli igatahes vinge.
(Juhtusime ka olema Pariisis 2011. aasta maikuus kui seal toimus üks üsna suur ulmenäitus. Muuhulgas oli väljas ka hulgaliselt kostüüme, skafandreid, pikk rida kuulsaid filmiroboteid ning lisaks ka kõiksugu ulmefilmikolle. Seetõttu olen nüüd ka oma silmaga näinud nii külmkambrist härmas unvormi kui mangaloret.)
Tõsi küll, hiljem selgus just selle filmiga seoses mitmeid huvitavaid asju. Sony nimelt andis mingil ajal välja "Superbit"-nimelist DVD sarja, millel ainsaks eesmärgiks filmi enda parima võimaliku kvalieediga esitamine. See tähendas kogu kettaruumi ja bitrate'i reserveerimist filmile ja loobumist kõigist kelladest-viledest, mitte ainult lisakraamist vaid isegi liikuvatest menüüdest. Aga mitte ainult - tuli välja, et parema kompressiooni huvides käivad filmid kodeerimisel läbi filtrist, mis eemaldab probleemsed pisidetailid ja muudab nii streami paremini kompresseeruvaks. "Superbitil" aga jäeti see filter kasutamata. Ja - tõepoolest! "Viienda Elemendi" 2001. aasta DVD-l oli detaile silmnähtavalt rohkem, netiarvustuste võrdluspildid kuurortlaeva vaatega näitavad seda ilmselgelt - tavadiskil ei ole laeva pikselikõrgusi aknaridu näha, "Superbitil" on nad olemas.
Lisadega oli aga endiselt kitsas. Alles aasta 2005 ilmus kahekettaline spetseditsioon, mille esimene ketas sellesama Superbit-filmiga ja teine sisaldas paar tundi lisakraami. Täiesti ilus ja korralik spetseditsioon seega. Siis saabus Blu-ray aeg, aga ei tulnud seegi probleemivabalt - esimene siniketas oli nimelt viletsalt kodeeritud ja asendati varsti uuega. Selle pilt ja heli oli vinge, aga kahjuks ei ole seal peale trivia tracki mitte mingit lisakraami. Samas, nagu "Viienda Elemendi" DVD, on ka Blu-ray üks neid kettaid, millega sobib oma pildi- ja helisüsteemi võimekust testida ja demoda.
Ja veel üks asi - "Viies Element" oli järjekorras teine film, millest ilmus eesti tiitritega DVD. (Esimene oli "Deep Rising".) Pakendatud oli see küll tavalisse CD-karpi ja sisaldas vigast Pal-pilti, aga ikkagi oli see ühe ajastu alguseks. Nüüdseks muidugi on nii see kui firma OÜ Raudne Liit unustusse vajunud ajalugu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar