11 veebruar 2012

Naughty and Nice

Varasuvel 2011 hakkasid liikuma jutud, et peagi on tulemas Bruce Timmi artbook, väljaandjaks Flesk Publications, väike, popkunstiraamatutele spetsialiseerunud ühemehekirjastus. Suvisel San Diego Comic-Conil oligi juba saadaval signeeritud ja nummerdatud sämpler/sketchbook, tõsi küll, tundus, et "leti all" ja siis kui seda ise kirjastajalt küsida teadsid. Hiljem oli vihikuke müügil ka kirjastuse kodukal, sealt sain selle minagi.

Jaanuaris 2012 oli siis "Naughty and Nice" lõpuks väljas. Seda kahel kujul - pehmes köites varianti saab (sai?) osta kasvõi Amazonist, kõvas köites raamat oli müügil ainult kirjastaja enda netipoes ja koomiksipoodide tellimissüsteemis. Minu oma ongi pärit koomiksipoest, kohast, kus olen juba aastast 1996 alates oma koomiksivarusid täiendanud.

Kõvas köites raamat on päris ilus asi. Tiraaž on 1000, selles on mõned lisapildid, see on nummerdatud/signeerud ja asub karbis, mille kohta ma ei teagi õiget eestikeelset sõna. Inglise keeles on asja nimi slipcase. Paber on kvaliteetne, paks ja mitte liialt läikiv. Mingit köitelohakust või kortsutatud poognaid ei paista kusagilt, kõik on paigas.

Teksti on raamatus vähe, tegelikult polegi siin suurt muud teksti kui Jim Steranko sissejuhatus. Iseenesest pole see suur miinus, sest nii on piltidel ju rohkem ruumi. Lisaks saab igaüks osta ja lugeda "Modern Mastes" sarjas ilmunud Bruce Timmi eluloointervjuud.

Üle 125 pildi enam kui 300st on spetsiaalselt selle raamatu tarbeks trükiks ette valmistatud ja seega üldse esmakordselt avalikkuse ees.

Timm oli teleanimatsioonis töötades sunnitud oma stiili lihvima vaat et absoluutse miinimumini nii detailide kui joonte osas, seal on see lihtsalt majanduslikult hädavajalik. Sama, kohati kalligraafiliselt ökonoomne joonistusstiil domineerib ka tema omaenda lõbuks tehtud piltides. Suurema osa raamatust võtavad enda alla sellised stiliseeritud enam-või-vähem paljaste tibinate pin-up pildid. Isegi termin "Timm Girl" (a la Vargas Girl, Elvgren Girl etc) on seesuguste tähistamiseks välja mõeldud. Mõnest pildist on siin raamatus olemas ka mitu versiooni, vahel isegi kolm - visand, sulekontuur ja värviline versioon.

Neile lisaks on siin aga muudki, vampiiridel on täiesti oma peatükk, samuti väikese üllatusena DC Comicsi kangelannadel. Viimased on ka ainsad, kus allservas kirjas tegelase nimi ja kirjastuse copyright. Tegelikult muidugi oleks võinud siin ikkagi mingisugune pildiregister olla, kuid kuna enamus pilte pole üldse varem kusagil ilmunud, siis jääks seesugune paratamatult lünklikuks. Ehk võtab mõni fänn ette ja kirjutab kusagil netis raamatu sisu põhjalikult lahti. Põhjust ju oleks, sest vähemalt osa vampiiripilte on homage'id täiesti konkreetsetele (Hammeri) filmidele.

Kokkuvõtteks - tegu on hoole ja armastusega tehtud raamatuga, keda huvitab, võib protsessist veidi siit lisaks lugeda. Ma ei julge öelda, et päris kõik pildid siin mulle meeldivad või et mõnda neist ei oleks võinud veelgi paremaga asendada; ka tekib lehitsemisel kõigist neist voolavatest saatuslikest kurvidest isegi kerge küllastustunne. Samas aga on Bruce Timm vaieldamatu oma ala geenius ja meister, kelle artbook kuulub kindlalt kõiksugu Rackhamite, Leyendeckerite, Frazettade ja Prattide kõrvale. Selle raamatu teemaks ongi kuumad ja kelmikad tibid, seega saab siit täpselt seda, mida pealkiri lubab; ehk ilmub kunagi veel mõni sama sorti suurem raamat ka puhtalt tema kostümeeritud kangelastest.

Lisaks on tänapäeva maailmas raamat, mille hind kiirelt mitmekordseks kerkib, lõpeks ka lihtsalt üks päris korralik investeering.

09 veebruar 2012

Bruce Timm

Kes on Bruce Timm? Ilmselt igaüks, kes vähegi animatsiooni vastu huvi tunneb, teab nimesid nagu Walt Disney, John Lasseter või Hayao Miyazaki. Need on nimed, kes seostuvad täispikkade animafilmide oluliste verstapostidega. Kui aga jutt viia joonistatud telesarjadele, on raske ignoreerida viimase paari aastakümne ühte tipptegijat nimega Bruce Timm. Koos oma sagedase kolleegi Paul Diniga viis just tema USA animasarjad üsna uuele tasemele. Ainult "The Simpsons" suudab oma mõjult ja tähtsuselt nende meeste loominguga võistelda.

Septembris 1992 jõudis teleekraanidele just selle loomingulise duo tüüritud "Batman: The Animated Series", mida kuni Christopher Nolani uute filmideni peeti kõigi aegade parimaks Batmani ekraniseeringuks üldse. Sari on tume, sünge ja musta huumorit täis, meenutades oma "Dark Deco" stilistikalt pigem vanu film noir kriminulle kui seniseid groteskseid tolatsemisi.

Juba sarja kolm esimest fleischerlikku hooaega olid head, siis aga võttis Timm ja disainis kogu asja välisilme ja tegelased veel nurgelisemaks, lihtsamaks ja juba tõeliselt geniaalseks. Just neljandas hooajas, mis kandis eetrinime "The New Batman Adventures", linastus ka legendaarne ja samade autorite koomiksil põhinev episood "Mad Love". Selles on olulisel kohal narrikostüümi kandev Harley Quinn - nüüdseks ülipopulaarne põhitegelane, kes algselt pärit just nimelt samast telesarjast ja mitte vanadest koomiksitest.

Kõik neli hooaega on ka DVD-l olemas, tõsi küll, ainult USA-s. Lisaks on ilmunud ka sarjast pajatav väga hea ja ülimalt illustreeritud raamat, mille kujundajaks Chip Kidd.

Bruce Timm on joonistanud ka koomikseid ja kujundanud kaanepilte. Loomulikult on ta Batmani ja teiste DC superkangelaste spetsialist, aga leiab ka muud, eelmisel pildil näiteks paistab üks Vertigole tehtud kaas.

Timmil on ilmunud mitmeid sketchbooke, kõik nad üsna lihtsalt tehtud, praktiliselt paljundusmasina kvaliteedis A5 vihikukesed. Varasemaid mul ei ole, uuemad on, viimane neist juba tegelikult väga heas värvitrükis asi, mis promos aastavahetusel 2011-2012 ilmunud raamatut. Aga neist olen ma siin blogis juba varem põhjalikumalt kirjutanud.

Tollele äsjailmunud ja juba ühe kuuga praktiliselt läbi müüdud Flesk Publicationsi pildiraamatule on väikese miinusena ette heidetud vähest teksti. Tegelikult ei ole see puudus, sest esiteks jäi ju nii piltidele rohkem ruumi. Teiseks on juba aastaid olemas "Modern Masters" sarja kuuluv raamat (ilmus 2004), milles lisaks ohtratele illustratsioonidele ka põhjalik intervjuu ja ülevaade kogu tema senisest elust ja karjäärist.

Järgmises postituses juba uuest superraamatust lähemalt.

08 veebruar 2012

01 veebruar 2012

Hellboy The Corpse bust - 17

Lapsed

Joonistasin paar last. Tulid väga värvilised.

Portugal

Angouleme'i festivalil võitis poeketi FNAC auhinna sügisel 2011 Helsingiski käinud Cyril Pedrosa uus raamat "Portugal". See on tõepoolest üsna impressiivne album, palju suurem ka kui piltide põhjal arvasin - minu kaal näitab 1472 grammi.



Nüüd jääb üle veel "ainult" keel ära õppida, sest tema teiste asjade järgi otsustades oleks seegi vägagi väärt lugemist. Siin on raamatu sünniloost pajatav videoklipp, allpool paar Pedrosa varasemat asja pühenduste ja signatuuridega.

Kuš võitis Angouleme'is!

Jaanuari viimasel nädalal toimus Prantsusmaal Angouleme'is traditsiooniline Euroopa suurim koomiksifestival, seekord juba 39. korda. Huvitaval kombel oli seal toimunul seekord veidi pistmist ka Baltimaadega...

Esmalt - lätlaste koomiksiantoloogia "Kuš!" väiksem variant nimega "Š!", täpsemalt selle üheksas number "Female Secrets" sai festivalil parima alternatiivkoomiksi preemia! Auhindu on üldse kokku 11, nii et see on ikka väga-väga kõva sõna.

Muuseas, see rahvusvaheliste lugudega pisike ja nunnu, aga paks raamat oli detsembrikuus ka Tallinnas saadaval. 5 eurot oli hinnaks, kui mälu ei peta. Lätlased on igatahes korda saatnud midagi üsna suurt, mida filmialal võiks vabalt võrrelda kasvõi Cannes'i auhinna võiduga.

Lisaks teinegi asi - festivalil oli väljas Euroopa Ühenduse korraldatud propagandistlik koomiksinäitus "L'Europe se dessine", millel osales lisaks mitmetele pildisarja superstaaridele teiste seas ka meie kaasmaalane Joonas Sildre. Tema koomiksit näeb näituse (mis hiljem asub ringi rändama ja saab ka raamatuks) netilehe keskmise osa viiendal küljel. NB! Leheküljest on olemas ka ingliskeelne variant.

Seegi on kõva saavutus. Kui põhjanaabrid soomlased on igal aastal festivalil kohal ja sõlmivad seal aina edukamalt ka näiteks kirjastamislepinguid, siis eestlased pole vist oma jalaga sinna vist üldse jõudnud. Ehk kunagi... Seekord siis vähemalt juba piltidega. Algus seegi!