01 juuni 2011

Kung Fu Panda 2

Teine animafilm pandast, kes söömise kõrval tegeleb ka kõrgtaseme kung fu-ga, on päris korralik asi. Madinat ja tiheda koreograafiaga võitlusballetti on rohkem kui esimeses ja nalja saab nagu muistegi. Tervikuna ei julgeks järge just paremaks filmiks pidada, aga ega ta nüüd just esimesest märgatavalt kehvem ka pole. Eesti dublaaž oli samuti päris hästi tehtud, märkasin dialoogis isegi ühte "Viimse reliikvia" tsitaati. Esimese filmi joonisanimatsioonina tehtud intro oli fenomenaalne, seekordne meenutab siidipaberist lõigatud nukkudega varjuteatrit ja on samuti äärmiselt stiilne ja ilus.

Lisaks veel üks väga naljakas asi - kurjamist valge paabulind Shen, kelle häält originaalis teeb Gary Oldman, kõneleb eesti variandis väga-väga linnarpriimäeliku maneeriga, kui seda märkad, läheb asi veel lõbusamaks.

Mõlemast filmist on loomulikult ilmunud ka artbookid, esimene neist on üleüldse üks kõigi aegade parimaid omasuguseid, millest annab märku ka raamatu kõrge järelturuhind. (Märkus - raamatute kiire kallinemine paistab üldse olema üks uue aja trend, nii on keskpärase ilufilmi "Sucker Punch" paari kuu eest ilmunud artbook juba praegu haruldus ja hinnas vaat et kümnekordseks kerkinud. Hakka või raamatutesse investeerima...) Põhiline tegur esimese (punase) pandaraamatu väärtuses on Nico Marlet suurepärased tegelaskujude kavandid, mida selles väga ohtralt näha on.

Teine raamat kahjuks nii hea ei ole, mõneti on see küll ka paratamatus. Peategelased on juba esimeses loos tutvustatud, seetõttu leiab siit visandeid ainult uute elukate ja peategelase enda kohta. Suurem osa köitest on pühendatud maalingutele, taustadele ja tegevuspaikadele.

Kriitikat ka. Kuuldavasti on teine raamat väga nõrga köitega ja poognad löövad seljaliimi küljest kiirelt lahti. Ma ei tea, minu eksemplar on veel selles osas peaaegu korras. Seni veel... Samas on mitme illustratsiooniga probleeme, sest näha on jpg-le iseloomulikku kompressioonimüra. Nii mõnigi pilt paistab aga olevat trükitud suuremana kui reso lubaks, tulemuseks udusevõitu pilt, mille detailivaesus paistab teise samasuguse kõrval üsna teravalt silma. Ei tahaks nagu uskuda, et mõnel juhul unustati trükifailides low-res pildid lõppversioonidega asendada...

Aga muidu head raamatud, Tracey Miller-Zarneke on endiselt autorina kvaliteedimärk.

Kommentaare ei ole: