Milano on mõnepäevase tutvuse põhjal kummaline linn. Toidupoode on väga vähe, ühistranspordi - metroo/bussi/trammi - voldikuid ei ole vist üldse olemas. Raamatupoed on võrreldes Londoni-Pariisiga ikka väga kehvapoolsed, isegi Hoepli, mida reklaamitakse kui Itaalia suurimat, ei tundunud oma väikeste korrustega mahukam kui Tallinna RR ja Apollo kokku. Kui sedagi, igatahes lasteraamatute osakond oli väga väike.
Koomiksipoed on ka nagu paralleeluniversumist, sest neis on peaaegu kõik olemas - nii itaalia enda Dylan Dog-tüüpi pulp ja soomlaste arusaamatu lemmik Tex Willer, tuttava välimusega Fantagraphicsi Barksid ja Peanutsid, prantsuse ja USA alternatiivkoomiks, Bone, (Before) Watchmen, Marveli vihikud, mangad ja Ghibli artbookid, olemas oli isegi nädal varem Prantsusmaal ilmunud Cyril Pedrosa sketchbook. Aga kõik see on itaalia keeles. Ehk teiste sõnadega - praktiliselt kõik tõlgitakse itaalia keelde ja huvi importraamatute vastu on praktiliselt olematu.
Osta polnudki suurt midagi, sest ka kohalike meistrite ülevaateraamatuid just väga palju ei näinud. Nii ostsingi ainult ühe pisikese Anna Merli koomiksi ja kolm Sergio Toppi geograafiapõhist kogumikku. Need on mahukad aga odavad ja tuleb tõdeda, et köitekvaliteet on ka ikka üsna juhuslik. Üks neist oli täielik praak (kiletatud, aga räpane ja lisaks kaaned tagurpidi külge kleebitud), nii et käisime seda isegi vahetamas. Ja ega korralikumas kiles asenduseksemplar ka nüüd perfektne ei satunud, selle üks kaanelakk on poolenisti lahti lõigatud.
Aga, variante väga pole, sest Toppi raamatuid on inglise keeles ilmunud ülivähe (üks on küll just ilmumas) ja alla kümne euro eest üle 200 lehekülje Toppi pilte ja koomikseid on tegelikult ikkagi päris hästi saadud.
