KUMU-s oli tasuta sissepääsuga talvepäev. Kuna ma olin seal ainult paaril üritusel käinud (pluss kunagine ehituspaiga fototrip) ja juhtus olema vaba päev, võtsimegi käigu ette.
KUMU oktoobris 2003
Põhiline atraktsioon hetkel on muidugi Anton Starkopfi (1889-1966) retrospektiiv. Ausalt öeldes lootsin paremat, paistis, et nii mõnigi koledate proportsioonide ja loppis lõustaga käeharjutus poleks küll pronksivalu väärinud. Huvitavam ja viimistletum osa olidki hoopis puuskulptuurid, eriti mõned portreed. Muidugi, pisut kumas suurtes puu-puuslikes ka meeldivaid art deco mõjusid, aga üldiselt olid ka sedasorti tööd kuidagi nagu lõpuni viimistlemata.Ühesõnaga - kuigi KUMU valgustus on kohe oluliselt parem ja pronksisõbralikum kui näiteks Pariisi Rodini muuseumis, siis jättis Starkopfi näitus kuidagi kahetise tunde. Elegantsi oli ta töödes tegelikult väga vähe... Kuigi siin oli anatoomiliselt päris huvitavaid figuure, siis tervik minust fänni küll ei teinud. Minu seisukoht üleüldse igasuguse loomeprosessi osas on, et päris iga asja, mis otsingu- ja õppimisprotsessis valminud, ei peaks mitte teistelegi näitama... Mulle ilmselt lihtsalt ei istu tema stiliseeringuvõtted. Ka väljapaneku ülevaatlikkuse osas võiks esitada küsimusi, seinafotol ja tekstides mainitud loomaskulptuure ei näinud ma näiteks ühtegi.
Hoopis teisest puust olid varasemate meistrite tööd, mis kannatasid kohati välja isegi Louvre'i vastava perioodi väljapanekuga. Loomulikult on ka mõjud ilmsed. Üleval August Weizenbergi (1837-1921) keelemees Wiedemanni büst, allpool paar Heinrich AmandusAdamsoni (1855-1929) tööd - "Koit ja Hämarik" ning "Eva".
Veel üks elegantsemaid kujusid domineeriva ugriliku töntsakuse keskel:
Teisal aga näidati stalinliku propaganda ja ängi vahel täiesti korralikku tänapäevalgi tarvitamiskõlblikku sotsrealismi:
Etskae, KUMU-s on väljas isegi Edgar Valterit! Tõsi küll, mitte originaal vaid propagandaplakat aastast 1953, mil autor oli... kahekümneviiene?
Ja lõpuks toatäis päid, osa neist pobisesid ka omaette kõneleda...
Üldiselt jättis nii hoone kui väljapanek päris hea mulje, igatahes tasub Kadriorgu teine kordki minna. Ja miks mitte kolmaski.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar