3D printer Rahvusraamatukogus

Märkasin täiesti juhuslikult 6. aprilli lõuna paiku Facebookis, et paari tunni pärast peaks Rahvusraamatukogus toimuma väike 3D printimise-teemaline seminar. Kuna juhtumisi oli vaba päev ja just-just olin asunud Kickstarteris toetama paljulubavat printerit nimega Tiko, siis võtsin end kiirelt kokku ja läksin kohale.

Kohapeal selgus, et ettevõtmise reklaami jäi ilmselgelt vähekseks - kuulajaid oli tulnud ainult mõni üksik, neistki mitu inimest juhuslikud majasviibijad. Seetõttu tegid korraldajad firmast 3DPrinterOS käigult otsuse, et mingit ametlikku esinemist seekord ei korraldata, vastatakse hoopis tunnikese jooksul kohaletulnute küsimustele. Ja ehk tuleb seminar mõne aja pärast sealsamas, aga pikema ja laiema eelteavituse abil, kordamisele.

Minu teadmised nii 3D printeritest kui materjalidest olid siis (ja on ka kirjutamishetkel) üsna pealiskaudsed, tegelikult polnud ma töötavat 3D printerit näinudki. Seetõttu oli asi mulle tegelikult üsna huvitav, seda enam, et töötav printer oli ümbritsetud erinevast materjalist jublakatega.

Enamus neist olid muidugi üsna koledad, just nagu võiski arvata, ka kvaliteet oli nähtud asjadel ikka üsna kõikuv. Ausalt öeldes ei ole tavalisel inimesel minu meelest 3D printeriga hetkel küll mitte kui midagi peale hakata - koledaid plastmassist junne on maailm nagunii täis ja ise juurde tehtud jublakad on üsna tõenäoliselt neistki koledamad. Selleks, et midagi asjalikku teha, peab ikkagi mingeid oskusi omama. Samas, kõiksugu disaineritel ja visualiseerijatel on kvaliteetsest printerist igatahes abi.

Omaette küsimus on muidugi - milline ja kui kallis printer on piisavalt kvaliteetne? Ehk on omamisest mõistlikum ja lõppkokkuvõttes ka palju odavam variant otsida oma väheste printimiste tarbeks teenusepakkuja, kelle alatihti uuendatud riist- ja tarkvara hoopis teisest klassist ja teise tehnoloogiaga kui koduprinter?

Kuna Tiko-temaatikat uurides oli mul tekkinud hulk küsimusi, siis sain neid raamatukogu vabas vestlusringis üsna palju ära küsida. Igatahes sain sellega tüki targemaks. Ma ei tea, kas mu optimism nende liimipüstoli-tüüpi tamiili-printerite osas kõige selle tulemusel vähenes... Mingil määral küll. Kas aga väikesest kodusest printerist ka digitaalseid kujusid tehes kasu on ja kas sellest väljuvad koopiad kvaliteedilt vähegi rahuldavad? Eks seda saab tulevikus näha.