Tegin niisiis ühe 4-küljelise lastekoomiksi. Eks ta pigem selline katsetus ja iseenda proovilepanek oli, piisavalt lihtne ka, et mõistliku ajaga valmis saada. Teinekord ilmselt teaksin juba paremini, mis ja kuidas ja kaua ja millele aega läheb. Leheküljed on ruudukujulised, aga et asi kannataks ka tavalisele piklikule leheküljele panna, on allservas järjenumbritele viitavad loomapildid. Mis muidu pole asjaga üldse seotud ja võiksid vabalt ka olemata olla.
Kontuur on joonistatud 28 x 28 cm suurustena, alguses punase pliiatsiga, siis Penteli taskupintsliga üle. Kuna selline lehekülg ei mahu tervelt laiatarbeskännerisse, siis tuli skännida mitmes osas. Eriti palju jamamist tuli viimase küljega, kus ju ainult pilt.
Joonistasin ja skännisin arvestusega, et ca A4 formaadis trükkides oleks pildi suuruseks originaaliga võrreldes 2/3 - nii on joon peenem ja pilt tundub detailsem. See toimus tegelikult lihtsalt - skännisin 800 dpi-ga ja muutsin siis tiheduse 1200 dpi-le. Tulemuseks on 10000 x 14000 pikselit suured originaalid, mis 1200 dpi-ga trükkides mahuvad ilusti A4 lehele. Kvaliteedivaru on seega küll ja veel, vajadusel saaks kasvõi A0 300 dpi plakateid trükkida.
Värv on muidugi digitaalne, eks tegelikult see asi suures osas üks värvieksperiment olegi. Tegemisel oli väga-väga suureks abiks kogu see harjutamine, mida olen "Joonistajad koos" blogis teemapilte tehes õppinud. Stiil võib ju meeldida või mitte, aga see on just selline, mis mul blogipilte tehes käppa on kujunenud ja milles olen ma suuteline üsna kiirelt tulemusele jõudma.
Teinekord ehk teistmoodi.
30 november 2011
29 november 2011
Kuu - I - Making of
Seoses nädala pärast algava Soome Koomiksiseltsi Tallinna-dessandiga pannakse Rotermanni keskuses üles ka kolm näitust. Üks neist näitab Eesti lastekoomiksit. Selle korraldaja Joonas Sildre küsis mult, kas ma ei sooviks lõpuks ehk ka osaleda ning midagi valmis teha. Hmm...
Tegelikult oli mul paari nädala eest esmakordselt tunne, et EHK isegi oskaks ühe kunagise idee enam-vähem talutavalt paberile panna. Varem pole sellist tunnet olnud. Asusin siis asja kallale ja nii täitusid paberileht lehe järel visandite, brushpenijoonte ja niisama sorgeldustega...
29. novembri hommikuks olid kontuurimata neli leheküljenumbri-looma, ühe pildi metsatukk ja paari pildi pisidetailid; peale viis ja pool tundi kestnud nonstop-nikerdamist sai kella nelja ajal viimane pilt valmis ning läks läbi interweebi trükikoja poole teele. Vist tuli isegi välja! Kõige hullem ei olegi.
Suurendatud thumbnailid. Huvitav on see, et pisikeselt on kompat HOOPIS lihtsam paika saada kui õiges suuruses...
Tegelikult oli mul paari nädala eest esmakordselt tunne, et EHK isegi oskaks ühe kunagise idee enam-vähem talutavalt paberile panna. Varem pole sellist tunnet olnud. Asusin siis asja kallale ja nii täitusid paberileht lehe järel visandite, brushpenijoonte ja niisama sorgeldustega...
29. novembri hommikuks olid kontuurimata neli leheküljenumbri-looma, ühe pildi metsatukk ja paari pildi pisidetailid; peale viis ja pool tundi kestnud nonstop-nikerdamist sai kella nelja ajal viimane pilt valmis ning läks läbi interweebi trükikoja poole teele. Vist tuli isegi välja! Kõige hullem ei olegi.
Teekond 10000 x 14000 pikslise digipildini...
Labels:
comics,
drawings,
koomiks eesti keeles
26 november 2011
22 november 2011
Näkk
Suhteliselt naljaka tööpäeva lõpetuseks, kus lõbustasin kolleegi pisipõnni pisut joonistamisega, tegin kodus ühe kontuurivisandi värvimiskõlbulikuks. Selles mõttes siis, et nagu värviraamatupildiks. Haikala oli ka sel õhtul lisaks ponidele üks populaarne pilditeema, tõsi küll, mitte just väga vägivaldne variant.
Labels:
drawings,
joonistajad koos
20 november 2011
Koomiksilaat
There was a little comic book fair in conjunction with the "Animated Dreams" festival.
Kino "Artis" on koht, kus toimusid täna lõppenud festivali "Animated Dreams" loengud ja linastused. Käisin minagi ühel piletiga esinemisel, aga see rääkis põhiliselt animeeritud kirjaümbrikust, saksa huumorist pungil koledast pisidraakonist ja oli üldse ikka väga igav. "Coraline'i" (mis viimaste aastate üks huvitavamaid animafilme) loengutele lihtinimesi ligi ei lastud, kuigi seda oleks tahtnud tõepoolest näha-kuulda.
Filme ma ei vaadanud, kui välja arvata festivali viimane päev mil "Sõpruses" linastusid kohalike animatudengite 17 uut filmi. Paari autorit neist isegi tunnen, filmidest jäid kõige enam meelde nukufilmid - ühes jahvatati kärbestest jahu, tehti musta leiba ja toideti parte - "Kärbeste veski" (Anu-Laura Tuttelberg); teises moodustasid joodikud Raveli "Boléro" saatel kompositsiooni "Eine murul" (Erik Alunurm jt). See oli ikka üsna naljakas, peab ütlema. Ja eluline. Ning "Pööripäev" (Roland Seer) oma ruumiliste paberist objektide ja joonisanimatsiooniga oli väga-väga stiilne.
Niipalju filmidest, nüüd tagasi "Artisesse" ja laupäeva.
Kino fuajees oli väljas veidi nukke ja dekoratsioone uutest kodumaistest filmidest.
Aga tegelikult postitan ma neid pilte siin seetõttu, et teist aastat järjest toimus festivaliga seoses Koomiksipäev. Tähendas see kahte asja - ühte loengut ja väikest laupäevast koomiksilaata.
Müügilaudadele jõudis nii Soome Koomiksiseltsi raamatuid, sealhulgas ka uus Fantagraphicsi põhjamaise koomiksi kogumik (USA-s ilmub see alles märtsis 2012), aga ka hulk asju kohalike asjahuviliste isiklikest varasalvedest.
See, palju rahvast nende mõne tunni jooksul asja uurimas oli, sõltus sellest, mis parajasti kinosaalides toimus (või ei toimunud).
Aivar Meosel oli vanadest Kosmos Controli aegadest alles isegi virn Joonas Sildre sketchbooke aastast 1998, mida ka autor polnud kogu selle vahepealse aja jooksul näinud. Rariteedid!
Tegelikult oli valiku hulgas päris huvitavaid asju, eriti nood, mis pärinesid eelmainitud Kosmos Controli ajakapslist. Ise küll ostsin ainult ühe raamatu, see aga üsna uus ja soomekeelne.
Kuigi kokkuvõttes oli uudistajaid rohkem kui ostjaid, siis tegelikult leidis uue omaniku üsna hulk asju. Minu toodud seitsmest raamatust näiteks läks neli loosi ja üks (ning suurim neist) on ka põhimõtteliselt ilmselt reserveeritud. Suht' hea tulemus vist. Üsna palju küsiti eestikeelset lastele sobivat koomiksit, aga ega seda ju suurt võtta polegi.
Lisaks laadale toimus eelmainitud loeng, kus Roomas elav soome koomiksilooja Kati Kovacs ning eesti animarežissöör Mait Laas tutvustasid oma peagi valmivat animafilmi "Unustatud lugude ooper: Lisa Limone ja Maroc Orange tormakas armulugu". Kohal oli ka pappkast staaride endiga.
Peale loengut joonistas Kati Kovacs, kelle raamatud olid ka laadal müügil, mõned sigatuurid.
Vahelduseks päris huvitav laupäeva õhtupoolik oli. Nüüd veel pisut enam kui kaks nädalat ja kätte jõuab ilmselt suurim Eestis kunagi toimunud koomiksiüritus. Müümata raamatud rändavad edasi sinna - koguni nädalapikkusele ettevõtmisele nimega Pop-Up Koomiksikeskus...
Kino "Artis" on koht, kus toimusid täna lõppenud festivali "Animated Dreams" loengud ja linastused. Käisin minagi ühel piletiga esinemisel, aga see rääkis põhiliselt animeeritud kirjaümbrikust, saksa huumorist pungil koledast pisidraakonist ja oli üldse ikka väga igav. "Coraline'i" (mis viimaste aastate üks huvitavamaid animafilme) loengutele lihtinimesi ligi ei lastud, kuigi seda oleks tahtnud tõepoolest näha-kuulda.
Filme ma ei vaadanud, kui välja arvata festivali viimane päev mil "Sõpruses" linastusid kohalike animatudengite 17 uut filmi. Paari autorit neist isegi tunnen, filmidest jäid kõige enam meelde nukufilmid - ühes jahvatati kärbestest jahu, tehti musta leiba ja toideti parte - "Kärbeste veski" (Anu-Laura Tuttelberg); teises moodustasid joodikud Raveli "Boléro" saatel kompositsiooni "Eine murul" (Erik Alunurm jt). See oli ikka üsna naljakas, peab ütlema. Ja eluline. Ning "Pööripäev" (Roland Seer) oma ruumiliste paberist objektide ja joonisanimatsiooniga oli väga-väga stiilne.
Niipalju filmidest, nüüd tagasi "Artisesse" ja laupäeva.
Kino fuajees oli väljas veidi nukke ja dekoratsioone uutest kodumaistest filmidest.
Aga tegelikult postitan ma neid pilte siin seetõttu, et teist aastat järjest toimus festivaliga seoses Koomiksipäev. Tähendas see kahte asja - ühte loengut ja väikest laupäevast koomiksilaata.
Müügilaudadele jõudis nii Soome Koomiksiseltsi raamatuid, sealhulgas ka uus Fantagraphicsi põhjamaise koomiksi kogumik (USA-s ilmub see alles märtsis 2012), aga ka hulk asju kohalike asjahuviliste isiklikest varasalvedest.
See, palju rahvast nende mõne tunni jooksul asja uurimas oli, sõltus sellest, mis parajasti kinosaalides toimus (või ei toimunud).
Aivar Meosel oli vanadest Kosmos Controli aegadest alles isegi virn Joonas Sildre sketchbooke aastast 1998, mida ka autor polnud kogu selle vahepealse aja jooksul näinud. Rariteedid!
Tegelikult oli valiku hulgas päris huvitavaid asju, eriti nood, mis pärinesid eelmainitud Kosmos Controli ajakapslist. Ise küll ostsin ainult ühe raamatu, see aga üsna uus ja soomekeelne.
Kuigi kokkuvõttes oli uudistajaid rohkem kui ostjaid, siis tegelikult leidis uue omaniku üsna hulk asju. Minu toodud seitsmest raamatust näiteks läks neli loosi ja üks (ning suurim neist) on ka põhimõtteliselt ilmselt reserveeritud. Suht' hea tulemus vist. Üsna palju küsiti eestikeelset lastele sobivat koomiksit, aga ega seda ju suurt võtta polegi.
Lisaks laadale toimus eelmainitud loeng, kus Roomas elav soome koomiksilooja Kati Kovacs ning eesti animarežissöör Mait Laas tutvustasid oma peagi valmivat animafilmi "Unustatud lugude ooper: Lisa Limone ja Maroc Orange tormakas armulugu". Kohal oli ka pappkast staaride endiga.
Peale loengut joonistas Kati Kovacs, kelle raamatud olid ka laadal müügil, mõned sigatuurid.
Vahelduseks päris huvitav laupäeva õhtupoolik oli. Nüüd veel pisut enam kui kaks nädalat ja kätte jõuab ilmselt suurim Eestis kunagi toimunud koomiksiüritus. Müümata raamatud rändavad edasi sinna - koguni nädalapikkusele ettevõtmisele nimega Pop-Up Koomiksikeskus...
Labels:
comics,
koomiks eesti keeles,
signatures,
üritused ja näitused
19 november 2011
Kingdom Come + Comicology
"Kingdom Come" on 1996. aastal ilmunud DC Comics'i neljaosaline miniseeria, mille tegelasteks kõigile tuntud superherod, kuid mille tegevus toimub paarkümmend aastat tavapärasest tagapool. Seetõttu on Superman, Batman, Wonder Woman ja kõik need teised kangelased jõudnud kuldsesse kulturistlikku keskikka. Nüüd tuleb neil jõudu katsuda uue põlvkonna supertegelastega, kes, nagu kombeks, on vanemast generatsioonist lõdvame moraalse püksikummiga ja niiviisi valmis kõiksugu pahategudeks.
Sarja kirjutas Mark Waid, aga põhiline, miks see lugu ka supersukkpükstest muidu mööda vaatava inimese huvi äratab, on kunstnik Alex Ross. Tema guašiga joonistatud fotorealistlikud leheküljed on oma detailsuses äärmiselt muljetavaldavad. Ja kuigi peategelased on oma sihverplaadilt sageli nagu ühe ema lapsed, on kogu kupatus siiski oma üsna hullumeelse töömahuga päris muljetavaldav - juba tegelasi on siin tohutus koguses.
Ühesõnaga - sari ilmus neljas osas järjeloona, mingi aja pärast tuli kombekohaselt välja ka trade paperback. Sellele järgnes hiljem riburadapidi veel teisi uhkemaid väljaandeid, millel suurem formaat, karp või lisaköide taustainfoga.
Ja siin lähebki asi tegelikult huvitavaks. 1999. aastal ilmutas kirjastus Harbor Press esimese raamatu mõõtu ajakirja oma uuest sarjast "Comicology". Selle teemaks sai just "Kingdom Come" ning selle 272 lehekülge on tihkelt täis Alex Rossi sketše, koomiksilehekülgedel paistvate detailide lahtiseletusi ning tähestiku järjekorras kõigi tegelaste, nii vanade kui uute, taustade ja ajaloo ülevaateid. Ehk siis omamoodi "Kingdom Come" entsüklopeedia.
Nagu USA-s ja ingliskeelses koomiksimaailmas tänapäevani kombeks, teatavad kirjastused oma trükiplaanidest esmalt koomiksipoodidesse kraami levitava Diamondi kataloogi koostajatele. Nemad panevad siis kõigi kirjastuste plaanid kokku ja trükivad ära. Iga kuu alguses jõuab "Previews" poodidesse, kus siis poed ise, aga ka kliendid saavad esitada oma tellimused kaks kuud hiljem ilmuvatele raamatutele. Diamond kogub kuu lõpus tellimused kokku ja edastab kirjastustele.
Süsteem on tegelikult geniaalne - ette tellitud eksemplarid ostetakse garanteeritult ära ja nii teab ka iga väikekirjastaja, palju tal oma asja on üldse mõtet printida. Sama moodi oli seal kataloogis sees ka Comicology. Märkasin seda seal ka mina ning kuna mind huvitavad taustamaterjalid tihti rohkemgi kui asi ise, siis tellisin selle oma koomiksipoest ära. Raamat jõudiski õigel ajal kauplusse kohale ja jäi mulle postitamist ootama.
Siis aga sekkus DC Comics. Harbour Press sai juristidelt nn. cease-and-decist kirja, mis sisuliselt tähendab, et autoriõiguste rikkumine tuleb viivitamatult lõpetada ja kogu raamatu tiraaž hävitada. Põhjus ilmselt see, et DC-l endal oli tulevikus midagi samalaadset plaanis... Ja hävitatigi. Niiviisi said selle endale kätte ainult ettetellijad, need, kelle raamatud poodidesse enne ilmumispäeva laiali saadeti. Neid ei olnudki ilmselt nii väga palju. Tulemuseks on see, et tegu olevat kõige haruldasema KC-üllitisega, nii 100 dollari kandis liikuv Ebay hind räägib enda eest.
A üks koopia sellest raamatust on niisiis ka Eestis olemas.
Sarja kirjutas Mark Waid, aga põhiline, miks see lugu ka supersukkpükstest muidu mööda vaatava inimese huvi äratab, on kunstnik Alex Ross. Tema guašiga joonistatud fotorealistlikud leheküljed on oma detailsuses äärmiselt muljetavaldavad. Ja kuigi peategelased on oma sihverplaadilt sageli nagu ühe ema lapsed, on kogu kupatus siiski oma üsna hullumeelse töömahuga päris muljetavaldav - juba tegelasi on siin tohutus koguses.
Ühesõnaga - sari ilmus neljas osas järjeloona, mingi aja pärast tuli kombekohaselt välja ka trade paperback. Sellele järgnes hiljem riburadapidi veel teisi uhkemaid väljaandeid, millel suurem formaat, karp või lisaköide taustainfoga.
Ja siin lähebki asi tegelikult huvitavaks. 1999. aastal ilmutas kirjastus Harbor Press esimese raamatu mõõtu ajakirja oma uuest sarjast "Comicology". Selle teemaks sai just "Kingdom Come" ning selle 272 lehekülge on tihkelt täis Alex Rossi sketše, koomiksilehekülgedel paistvate detailide lahtiseletusi ning tähestiku järjekorras kõigi tegelaste, nii vanade kui uute, taustade ja ajaloo ülevaateid. Ehk siis omamoodi "Kingdom Come" entsüklopeedia.
Nagu USA-s ja ingliskeelses koomiksimaailmas tänapäevani kombeks, teatavad kirjastused oma trükiplaanidest esmalt koomiksipoodidesse kraami levitava Diamondi kataloogi koostajatele. Nemad panevad siis kõigi kirjastuste plaanid kokku ja trükivad ära. Iga kuu alguses jõuab "Previews" poodidesse, kus siis poed ise, aga ka kliendid saavad esitada oma tellimused kaks kuud hiljem ilmuvatele raamatutele. Diamond kogub kuu lõpus tellimused kokku ja edastab kirjastustele.
Süsteem on tegelikult geniaalne - ette tellitud eksemplarid ostetakse garanteeritult ära ja nii teab ka iga väikekirjastaja, palju tal oma asja on üldse mõtet printida. Sama moodi oli seal kataloogis sees ka Comicology. Märkasin seda seal ka mina ning kuna mind huvitavad taustamaterjalid tihti rohkemgi kui asi ise, siis tellisin selle oma koomiksipoest ära. Raamat jõudiski õigel ajal kauplusse kohale ja jäi mulle postitamist ootama.
Siis aga sekkus DC Comics. Harbour Press sai juristidelt nn. cease-and-decist kirja, mis sisuliselt tähendab, et autoriõiguste rikkumine tuleb viivitamatult lõpetada ja kogu raamatu tiraaž hävitada. Põhjus ilmselt see, et DC-l endal oli tulevikus midagi samalaadset plaanis... Ja hävitatigi. Niiviisi said selle endale kätte ainult ettetellijad, need, kelle raamatud poodidesse enne ilmumispäeva laiali saadeti. Neid ei olnudki ilmselt nii väga palju. Tulemuseks on see, et tegu olevat kõige haruldasema KC-üllitisega, nii 100 dollari kandis liikuv Ebay hind räägib enda eest.
A üks koopia sellest raamatust on niisiis ka Eestis olemas.
Labels:
comics
16 november 2011
08 november 2011
04 november 2011
Manics
Mulle meeldivad heade bändide best-of kogumikud, eriti veel siis kui mul nende albumeid varasemast suurt ei olegi. Antud juhtumil siis üks. Nägin ise Manic Street Preachersit vanadel headel ja ammustel aegadel Hultsfredi festivalil, polnud viga. Veelgi varem kui ma nende muusikast veel midagi ei teadnud, käisid nad oma stencil-T-särkides koledapoolsete fotodega NME-s ja MM-s mulle tegelikult närvidele, aga kui Richey Edwards ära kadus ja Selectist viimast ja lõigutud käsivartega intervjuud lugesin, läks asi juba huvitavaks. Tükk aega hiljem tulid juba mõned päris massiivsed ja heas mõttes kleepuvad raadiopopi lood, mida teab igaüks. Ja kuigi nende flirt sotsialismuse ja Fidel Castroga on minusugusele eks-sovjeedile üsna arusaamatu, siis muusikat nad teha oskavad.
Ühesõnaga - topeltalbum 2x19 singlilooga, pluss mitteanamorfne DVD, millel 41 musavideot. A muidu päris kobe pakend, umbes nagu kunagine Saint Etienne'i oma. Sisuks küll kahjuks ainult fotod, mingi essee bändi ajaloost oleks ka ära kulunud.
"Motorcycle Emptiness". Lõbus on vaadata, kuidas inimesed vananedes tüsenevad.
Ühesõnaga - topeltalbum 2x19 singlilooga, pluss mitteanamorfne DVD, millel 41 musavideot. A muidu päris kobe pakend, umbes nagu kunagine Saint Etienne'i oma. Sisuks küll kahjuks ainult fotod, mingi essee bändi ajaloost oleks ka ära kulunud.
"Motorcycle Emptiness". Lõbus on vaadata, kuidas inimesed vananedes tüsenevad.
Labels:
Blu-ray and DVD,
music
Tellimine:
Postitused (Atom)