Some words about the biography book I got from Helsinki, it's about Finnish children's book illustrator and comics artist Mauri Kunnas.Ma ei tea täpselt, mis ajast ma Mauri Kunnase loomingut tean. Kindlasti sellest kui vene aja lõpuaastal tema kaks jõuluraamatut eesti keeles ilmusid. Tegelikult kahtlustan aga hoopis varasemat - mul on tunne, et nägin tema ülidetailseid ja lustakaid koerapilte korduvalt Soome TV igikestvas lastesaates "Pikku kakkonen". Tegelikult saigi ju tema esimene lasteraamat alguse just selle saate tellitud päkapikupiltidest. Nii või naa, tuttav tegija juba ammustest aegadest, eelmisel sügisel ostsin Helsingi Raamatumessilt ka tema ingliskeelse Kuningas Arthuri raamatu (väike jutuke sellest siin).
Nüüd, Soomes suvisel koomiksiüritustel käies, sattusin ühes pisikeses antikvariaadis peale paari aasta eest ilmunud Kunnase elulooraamatule. 15 eurot, mis vähem kui tema lasteraamatute eest küsitakse, oli ahvatlev hind ja nagu selgus, raamat, mille selle eest sain, on ikka üks tõsiselt hea tükk.Mauri Kunnas (sünniaasta 1950) on maapoiss. Vaeste aegade paberipuudusele vaatamata sorgeldas ta joonistada juba pisikesest peale, lisaks tavalistele poisikeste röövli- ja indukamängudele. Õde-vend olid temast kümmekond aastat vanemad, nii oli ta pere pesamuna. Juristiks õppinud venna ja ooperilauljannast õe vahendusel jõudsid temani nii moodsad riided kui just toona esimesi tuure tegev beatmuusika. Kunnas ongi tänase päevani paadunud Biitlite fänn. Muusikat tegi ja teeb ta isegi, kuigi üsna varsti sai talle selgeks, et ega ta kitarriga väga suurtesse kõrgustesse ei jõua ja et tema ala on ikkagi joonistamine.
Nii ta siis õppiski graafilist disaini (sai kooli sisse kolmandal katsel), joonistas lehtedele karikatuure ja pidas plaane tuttavate eeskujul oma lasteraamat teha. Kirjastus ei võtnud tema päkapikupiltide peale just kohe tuld, kuid neid juhtus nägema lastesaate toimetaja, kes tellis talt jõulusaateks üle saja illustratsiooni. [Selgituseks - soome lastesaadetes näidati tihtipeale multikate asemel staatilisi-zoomivaid pildilugusid.] Honorar oli hea ja teretulnud, terve 1978. aasta suvi kuluski joonistades, värvimisel abistamas värske abikaasa Tarja. Peale eetrit tuli kohe ka kirjatamisleping. Asi oli lihtne, sest enamus pildimaterjali oli ju olemas. Nii sündiski "Suomalainen tonttukirja". Juba esimesel sügisel müüdi seda 16000 eksemplari, otsekohe algas ka Kunnase rahvusvaheline tõlkeautorikarjäär.
"Minä, Mauri Kunnas" annab päris hea ülevaate nii nimitegelase elust-olust, suguseltsi ajaloo pildis ja helis jäädvustamise hobist kui muidugi tema raamatutest. Siin on ohtralt fotomaterjali ja lapsepõlvejoonistusi, mis tihti vägagi vägivaldsed. Aga samas naljakad - nagu näiteks tema tegelastest kubisev pilt suurest lahingust indiaanlaste ja kahvanägude vahel, kus iga sõdalane kedagi torgib, tulistab, kägistab või tükeldab, olles samal ajal ise kellegi teise sihtmärgiks. Lisaks eluloole on siin omaette peatükid ka kõigist tema raamatutest kuni 2009. ilmunud "Robin Hoodini". 184-l leheküljel saab niiviisi igati hea ülevaate nii tema kasvamisest, kunstnikutöö algusaegadest kui ka kuulsusega seotust. Tõepoolest, päris chill ja mõnus raamat.Ahsoo, Kunnasest ja tema edust ilmus mõne aja eest ka üks huvitav artikkel. Õpetlik lugeda, kuidas ka väiksesel maal saab joonistamisega edukalt ära elada...
Ajalehele tehtud illustratsioon, sellist Väinö Linna-teemalist koeraraamatut pole tegelikult olemas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar