30 mai 2010

Paris 2010 - 5 (28.05) - Koomiksid, kõrghooned ja torumaja

Hommikul käisime BDNetis eile signeeritud raamatul järel, tänu sealse rahva vastutulelikkusele oligi raamat täiesti olemas ja pühendusele lisandunud ka joonistus.

Edasi äärelinna, täpsemalt otse Pariisi keskosa ümbritseva ringtee taha, sinnakanti, kus asub La Défense. Rajoon ise oli kuidagi ootamatult kuurortlik, kuigi sealsamas naabruses kõrguvad hoopis Pariisi kõrghooned. Lasteasutuste juures oli näiteks sebrade kõrvale installeeritud värvilisi tehislapsi tähelepanu tõmbama.

Läksime me aga sinnakanti mitte Suurt Kaart kaema, vaid pildiraamatute pärast. Puteaux' 7. koomiksifestival toimus hoones, mil nimeks Mediateegi Palee (Palais de la médiathéque). Üritusest endast kuulsin ma esimest korda kui reisi ajal toimuvaid üritusi uurisin ja ega tema kohta netis eriti infot ei liikunudki. Otsustasime siiski vaatama minna, kuidas seesugused ettevõtmised Prantsusmaal välja näevad.

Kolm korrust, millest kaks tavaliselt ilmselt millegi raamatukogu või -klubi moodi asutuse käsutuses, oli täis koomiksimüüjaid, autoreid ja fänne.

Kui veidi liialdada, siis jääb mulje, nagu oleks Prantsusmaal seadusega keelatud lihtlabaselt autogramme jagada - praktiliselt alati kaasneb sellega ka joonistus. Tihtipeale on see nii keerukas ja aeganõudev, et signatuuri saab tunni jooksul heal juhul kümmekond inimest. Tegelikult tähendab see, et suurel festivalil seisad sa mitu tundi ühe oma lemmiku pildisabas ja kõik muu jääbsel ajal nägemata. Ma ei suuda mõista, kuidas üldse seesuguseid järjekordi hallatakse või mida need napilt ilmajäänud teevad või tunnevad... Meie ei hakanud eriti proovimagi. Allpool mõned kaameraga tabatud stiilinäited:

Cédricu multikas jookseb ju ka ETV-s, siin signeerib raamatut koomiksisarja autor Laudec. Tegelikult on ikka väga muhe pealt vaadata, kuidas sellise kaliibri kunstnikud joonistavad.

Kas ja Graza (paremal), üks joonistab ja teine värvib ära. Kõigi nelja avatud raamatu üks lehekülg oli algselt valge. Uskumatud pildid!

Jean-Francois Charles näidise järgi pin-up'pi joonistamas, abikaasa Maryse vaatab pealt.

Ciia signeeris meile nii Comix Buro sketchbooki kui väga nunnu raamatut lugeva tibi standi (mis näha ka järgmisel pildil). Ciia pildid ongi väga nunnud.

Attakus'e ja selle tütarkirjastuse Comix Buro lett, mis hetkeks rahvavaba. Attakus on Euroopa ainus popskulptuuride tootja, lisaks kodumaiste BD-koomiksi kujudele on nende toodete hulgas näiteks ka palju Star Warsi makette. Pildil peaks olema koguni kaks kolmest firma asutajast. Üks on kindlasti, too nokatsiga. Temaga oli tegelikult päris huvitav juttu ajada. Lettidel vedeles ka virnade viisi firma A5 formaadis katalooge. (Selle pildi virnad on küll sketchbookid).

Ciia vaatab ja Didier Cassegrain signeerib

La Défense'is asuvad kõrged hooned, suur kandiline kaar, hunnik poode ja 1. metrooliini lõpp-peatus. Nagu Mari märkis, nägi koht välja nagu mingi tegelikkuses teostatud Lasnamäe konseptsioon. Kui mitte muu, siis tuul oli tõepoolest ühine.

Ja siis tagasi kesklinna ja muuseumisse moodsat kunsti vaatama. Jaapani kunstnik Tadashi Kawamata ehitas Pompidou keskuse külge kuus puuonni moodi haikut, seal nad nüüd kõlguvadki.

29 mai 2010

Paris 2010 - 4 (28.05) - Paat, Belleville'i pirukad ja Visual Key

Canal Saint-Martin


Pénélope Bagieu signing and dedicating her books in BDNet; Paris, May 28th 2010

Japanese pop duo hANGRY & ANGRY signed in FNAC Champs-Elysées 6 - 6:25 pm

Music in Louvre

Creepy pocket watch from 17th century in Louvre

26 mai 2010

Paris 2010 - 1 (25.05) - Saabumine ja kohanemine





Paris 2010 - intro

We're on vacation and I will post some random photos here on next days; text is coming later when I'm back home.

22 mai 2010

Viimne reliikvia

"What a magnificent colour!"

This time the theme in drawing blog was Estonian cult movie from 1969 - "Viimne reliikvia" or "The Last Relic". This movie was massive hit in Soviet Union and all the Eastern Block. This is the kind on movie for us Estonians what everyone has seen countless times and where every line from the script is some sort of social code or pun. From IMDB: Brother Johannes: [holding up a test-tube] What a magnificent colour!

***

Selline pilt Joonistajatele. Idee oli ammu, aga paberile sai täna. See tähendab, eile. See tähendab, selles ärkveleolekutsüklis. Püüdsin saavutada midagi tavalise kiire ajalehekarikatuuri sarnast. Kõige rohkem jama oli Ivo kätega, neid ei saanud ma varem kuidagimoodi vähegi sobivasse poosi.

Ja kuigi ma olen viimasel ajal püüdnud igasugu gradiente ja rastreid ja tekstuure vältida, siis siia lihtsalt sobis siuke "võltseestiaegne" kopitusetunne.

09 mai 2010

Paar sõna popskulptuuridest

A couple of words about non-existing garage kit hobby in Estonia (and in neighbouring countries).

Seoses Minimaailmaga paar otselinki ja selgitavat sõna "garage kit"-hobi kohta.

Esmalt põgus ülevaade sellest, mis on miniskulptuurid ja kuidas need ilma tekivad. Ehk siis otselink mu varem kirja pandud tekstile.

Teiseks, illustratsiooniks ilmselt parim kuju, millega mina seni hakkama olen saanud - Libahunt. Sellest kujust pajatavad postitused on siin, tehtud takkajärgi, sest toda kuju torkides mul veel blogi polnud. Kui jõuan kvaliteetse koopia valamiseni ja värvimiseni, tuleb postitusi kindlasti juurde. (See on muidugi ka kuju, mida võiks värvida väga mitmes eri värviskeemis.)

Libahunt, kuju alusel kasvavad muuseas sinililled...

Ja kolmandaks - Eesti.

Ausalt öeldes ei huvita mind eriti ei see, kas ja kust (veel) Eestis vajalikke materjale saaks, ega ka see, kas keegi üleüldse on siinmail sarnase hobiga tegelenud. (Tean, et olemas on nii dinosauruste-skulptor kui tinasõduri-tegijaid, aga see on ilmselt kõik.) Pigem huvitavad mind veidi "filosoofilisemad" probleemid.

Miks on "popskulptuuriga" (termin peagi ilmuva USA raamatu nimest) pusijaid Põhjalas nii vähe? Tean ühte tegijat Rootsist, töötas muuseas mõnda aega Wetas, aga temagi on digitaalseks muutunud ja tegeleb pigem tööga kui kujuhobiga. Soome hobimessi fotodel olen näinud küll ka paari kujukese pilti, aga need pole just eriti muljetavaldavad.

Venemaalt tean ühte foorumit, aga sealt selgub, et kuigi materjalivalik lai ja annetki piisavalt, tegeletakse ainult ja ainult imepisikeste kasakate, indiaanlaste ja muidu sõdalaste nikerdamisega. Kusjuures see Venemaa küsimus on veel eriti mõistatuslik. Miks Venes popskulptuure ei tehta? Neil on ju küll ja veel nii ajaloolisi isikuid kui meediategelasi, kellest oleks ideaalne selliseid pisikesi kujusid ja büste teha, ja ma ei mõtle siinkohal Stalinit-Leninit. Viktor Tsoi, Vladimir Võssotski, Stirlitz, laulvad musketärid, lõpmatud multikategelased, minupärast või Brat - vene-nõukogude massikultuur lausa kubiseb kultuslikest tegelastest, keda, kujutan ette, nii mõnigi kodanik sooviks endale kasvõi DVD riiuli kaunistuseks. Ka rikkaid kliente oleks ju piisavalt, kes 1:4 mastaabis Alla Pugatšova kasvõi kulda laseks valada.

Kujusid aga pole. Miks? Kas asi on ainult selle taga, et materjal on kallis ja miniatuur võtab vähem savi? Teadmised? Oskused? Huvi? Ma ei tea. Minu jaoks on see müstika...

Eestis on seis ilmselt üsna analoogne Skandinaaviaga - sarnaste huvidega inimesed ehitavad võimalikult adekvaatseid militaarmudeleid ega tunne huvi figuraalsema värgi vastu. Või siis lihtsalt ei osata nullist alates skulptuuri kokku mätsida - kui piisavalt teadmisi, huvi, analüüsivõimet ja püsivust, saab ju mudeli ikka kokku. Ma ei alahinda mudeliehitajate tööd - ka seal on võimalik paljut päris nullist ise teha - aga orgaaniline objekt on teistmoodi teema ja eeldab teatud kaasasündinud oskusi, mida ilmselt päris igaüks ei saagi omandada.

Samas leiaks ju ka Eesti ajaloost ja kultusfilmidest teglasi, keda kujutada - Kuperjanov ja Laidonär kasvõi. Või siis filmidest pärit reliikviaga jantijad, mägihotelli tulnukad või Salomon ja Vesipruul. Või kasvõi naksitrallid. Või Metsatöllud. Või minupärast Ines ja Lenna.

Aga miskipärast ma arvan, et eestimaised garage kitid jäävadki olemata. Mõne kuju võiks ju isegi kunagi teha kui huvitavamad asjad tehtud. Kas aga leiaks põhjust ka vormidga mässata ja paljundada... kahtlen sügavalt. Ma ei usu, et Eestis leiduks inimesi, kes oleks valmis koopiate eest turuhinda maksma. Ja nii ongi ainus variant elada oma elu rahvusvahelise "skene" osana, saada sealt vastukaja ja soovi korral ka kliente ning mitte vaevata oma pead sellega, mis ja kas ka kodumaal toimub. Aga tegelikult nii ongi hea rahulik...
:-)

(PS: Täiesti omaette teema on digitaalskulptuur. Sellega tegelejaid leiaks vast ka Eestist ja 3D printerite tormiline areng näitab, et ilmselt on ka KG hobi peagi osaliselt digitaalne. Samas, kui ikka päris kuju teha ei oska, siis ei tee ka ZBrushis midagi erilist ära, selles olen ma küll päris kindel.)

Minimalistlik maailm

Kaheksandal mail, mis laupäev, toimus Lauluväljakul "Minimaailm 2010", mudelirahva kokkutulek.

Kui väljak ise oli kevadiselt inimtühi, mõned jalutajad välja arvatud, siis kaare taga kihas ootamatult rahvarohke elu. Vähemalt mina olin küll üllatunud. Ruum oli täis laudu, need omakorda kõikvõimalikke sõiduvahendeid autodest-laevadest kopterite ja lennukiteni. Lisaks veel võitlusrobotid, arvutimängud ja laste ehitatud asjandused, paari poe ja vabaajakeskuse esindused.

Lettidelt leidis nii valmis lelu-mudeleid, ise monteeritud-värvitud detailitäpseid makette kui sõiduvahendeid, milles mootor sees ja mis seetõttu suutelised maas, vees, rööpail ja õhus vahemaid läbima.

Rongid muutsid kiirust, sõitsid edasi-tagasi ja isegi süütasid tulesid...

On see ehk Lemmenlaiva, kunagine "Love Boat" telesarjalaev? Logo korstnal tunduks nagu tuttav...

Militaarmasinatele lisaks oli näha ka näpuotsatäis figuure. Mitte küll originaalskulptuure, vaid muude mudelite moel poest ostetud, kokku pandud, värvitud ja alusele sobitatud sõdalasi.

Olen kindel, et mitte ainult svamm tahvliserval, vaid ka kriit on ehtne. Ja see püüdlik-konarlik kiri on omamoodi nunnu.

Need vist päris aurumasinad? Huvitav, kas kusagil ka kodu, milles perenaise meelehärmiks suur ja sobiv rööbastee?...

Õues tegi bensiinimootoriga 1:5 masin sõitu nii et mururibad lendasid. Mingil ajahetkel lendles ka kopter.

Üles oli rivistatud neli väga muljetavaldavat purjelaeva vaat et viktoriaanlikes klaaskastides, kolm neist mahtus ka sellele fotole.

Ja muidugi tankid-lennukid, mis plastikosadest ise kokku ehitatud ning värvi ja vajadusel mikroskoopilise mudaga kaetud.

Nagu näha, ei saa karbist leitud tükkidega alati hakkama, tuleb teha ka vorme ja valada koopiaid.

Päris huvitav üritus igatahes, arvata võib, et sealt sai nakkuse nii mõnigi uudistaja ja järgmisel korral on üritus veelgi esinduslikum.

(Suure hulga asjaosaliste endi klõpsitud pilte leiab siit.)

03 mai 2010

Viikingipilt

Valmis viikingipilt? Less is more.

But I STILL don't like the left shield...

02 mai 2010

HQ - 6

Vaatasin paari päeva eest oma poolikuna tolmuvat Harley Quinni kuju. Jah, eks ta ole, Bruce Timmi pilt on cool küll, aga tegelikult ei toimi see poos kolmemõõtmelisena päris nii nagu vaja. Juba revolver peaks olema suunatud rohkem üles, rääkimata siis veel pildi veidrast puusajoonest või mitmeti mõistetavast jalgade asendist.

Ühesõnaga - võtsin oma minidrelli ja lõikasin jalad kolmest kohast läbi, et poosi paremaks korrigeerida. Ühtlasi sain korda ka lõikamise algseks põhjuseks oleva probleemi - kuju aluseks peaks tegelikult saama mängukaardid ja jalad lihtsalt ei mahuks hästi neile ära. Nüüd on toetuspunktide vahe 8 cm, 2 vähem kui enne ja asi peaks olema korras. Vaja lihtsalt veidi Aves'iga möksida ja puuduv ära lappida...

Harley's pose on original Bruce Timm artwork wasn't working in 3D as well as I was hoping. So, with a fresh view to it, I cut through the legs in 3 places and changed the pose to my own liking. Looks better now. Also, now it fits to the playing card I hope to use as a base.