Walt Disney's Mickey Mouse in Color (1988)

Kuigi ma ei ole eriline autogrammikütt, on mul aastate jooksul kogunenud päris palju signeeritud raamatuid. Enamus neist on pärit mõnelt festivalilt, kus autor ise kohal, kuid on ka hulk raamatuid, mis pärit internetist või siis on abiks olnud abivalmis sõber.

Kõik need raamatud on autoritelt, kes mulle ühel või teisel põhjusel korda lähevad. Nii mõnigi neist on tänaseks ka üpris kallis ja haruldane — näiteks Moebiuse signeeritud “Virtual Meltdown” aastast 1992 on pildiraamat, mida täna oleks ikka päris raske leida.

Kollektsionääridel on tegelikult olemas termin “Holy Grail” — “Püha Graal”, mis tähistabki sellist objekti, mida on põhjusel või teisel väga raske kätte saada ja mille omandamine muudaks kollektsiooni lõpuks ometi täiuslikuks. Loomulikult on minulgi lemmikuid, kelle signatuure on kas raske või võimatu leida, aga tegelikult ma selliste “Graalide” küttimisega ei tegele.

Aga vahel lihtsalt juhtub huvitavaid asju. Peale üht’ öist netivestlust läksin Ebay’sse, et midagi üle kontrollida ja sattusin juhuslikult raamatule, mille olemasolust mul seni aimugi ei olnud. Kirjastuse Another Rainbow 1988. aastal ilmunud ja kahest Disney koomiksikunstnikust pajatav “Mickey Mouse in Color” on tänaseni saadaval ega maksa suurt midagi. Selgus aga, et tegelikult ilmus samal ajal samast raamatust ka oluliselt mahukam “Deluxe Limited Regular Edition of 3000”. Raskes ja väga suures raamatus on sees Floyd Gottfredsoni ja Carl Barksi autogrammid ning lisaks on tagakaanele kinnitatud ehtne vinüülsingel, millel huvitavamad katkendid raamatuski trükitud intervjuust. Lisaks sellele tehti sada eksemplari veelgi haruldasemat “Deluxe Limited Gold Plate Edition of 100”-versiooni, selles on sees ka Barksi originaaljoonistus.

Ebay kast sisaldas üllatuseks hulka vanu Disney Worldi voldikuid ja kleepse

Ausalt öeldes on Carl Barksi signeeritud raamatud sedavõrd kallid, et mul pole kunagi tulnud mõtet, et võiks mõne sellise endalegi osta. Floyd Gottfredsoni osas ei ole mul sellist võimalust isegi pähe tulnud. Nüüd aga oli Ebays saadaval eelmainitud raamatu mitu eksemplari. Enamus neist maksid kaugelt liiga palju, nii 400 dollari kanti, aga oli ka üks hoopis mõistlikkuma hinnaga “Buy It Now”. See tundus ainukordse võimalusena… Ja nüüd on see raamat meil kodus.

Carl Barks (1901-2000) on ilmselt kõige kuulsam Walt Disney tegelasi joonistanud kunstnik, kes ka mitmed neist just nimelt oma koomiksilugude jaoks välja mõtles. Näiteks rikas ja ihne onu Robert ehk Scrooge McDuck on üks tegelasi, kes pole pärit üldse mitte multifilmist, vaid just nimelt Carl Barksi koomiksitest. Mitu aastakümmet anonüümselt Disney pildisarju kirjutanud-joonistanud autor sai lõpuks kuuekümnendatel fännide detektiivitöö tulemusel tuntuks. Tegelikult pole küll Disney koomiksid viimastel aastakümnetel Ameerikas eriti populaarsed olnud, kuid Euroopas ja eriti Skandinaavias on Carl Barks tänaseni tõeline superstaar. Samas on uus ja jätkuv sari “The Complete Carl Barks Disney Library” tema aktuaalsust ka kodumaal oluliselt tõstnud.

Floyd Gottfredson (1905-1986) sattus Miki Hiire ajalehekoomikseid välja mõtlema ja paberile panema aprillis 1930, kõigest neli kuud peale seda kui animaator Ub Iwerks sarjale stardi andis. Ajutisest tööotsast sai aga alaline ja nii tegi Gottfredson Miki Hiire pildiribasid kuni 1975. aastani, kokku 45 aastat. Millegipärast pole aga Miki tegelaskujuna kaugeltki nii populaarne kui Donald, ka on mustvalge ajalehekoomiks värviliste ajakirjadega võrreldes pigem tõsiste fännide huviala. Nii ongi Floyd Gottfredsoni nimi tuntud pigem asjatundjate ringkondades. Muidugi, Fantagraphicsi kvaliteetne raamatusari on temagi tuntust viimastel aastatel tugevalt tõstnud.

Kuna kirjastuse Another Rainbow 3,64-kilone raamat räägib Miki Hiirest, on selles suurem rõhk loomulikult Gottfredsonil. Barksilt on siin mõned pildinäited ja tema värvilised storyboardid filmile “Northwest Mounted”, mis küll lõpuks teoks ei saanudki. Lisaks veel tema faasijoonised filmist “Through the Mirror” ja lõpuks ainus Barksi joonistatud Miki koomiks “Riddle of the Red Hat”.

Hoopis suurem osa raamatu 248st leheküljest on Gottfredsoni loomingu päralt. 72 lehekülge sisaldavad nelja värvilist pühapäevalugu aastaist 1934-1936, seda väidetavalt just samas suuruses kui nad omal ajal lehes ilmusid. (Mis põhjendabki selle raamatu üsna suuri mõõtmeid – 43 x 32,3 cm.) Teist samapalju külgi - 72 - sisaldab nelja pika loona pildiribasid ajavahemikust 1932-1939, teiste seas on ka hinnatud lugu “The Phantom Blot”. Kui pühapäevaribades on taastatud maitsekad ajaloolised originaalvärvid, siis mustvalgetes leheribades on kahjuks mindud hoopis teist teed - gradiendi-rohke värvimöll on kohati üsna määrdunud ja kole. Miks ei kasutatud võimalust päevaribad vanade pühapäeva-koomiksite stiilis ära värvida, jääb aastal 2015 küll täiesti selgusetuks.

Võrdlus Fantagraphicsi raamatusarjaga:
ühe koomiksikaadri suuruseks on 76x45 mm ja 120x70 mm

Lisaks on raamatus artikkel Miki koomiksiriba ajaloost, kaks pikka intervjuud ja põhjalik loetelu Miki Hiire ajaleheribade kronoloogiaga. Lisaks muidugi ka eelmainitud 7-tolline picture disc, mis samuti nummerdatud. Raamatu valmimine võttis päris mitu aastat ja siin ongi seletus, kuidas üldse saab 1988. aastal ilmunud raamatus olla Floyd Gottfredsoni autogramm – klassikud nimelt signeerisid ettevalmistatud ja hiljem raamatusse köidetud lehed mitu aastat enne selle ilmumist.

Gottfredsoni ja Barksi originaalsignatuurid ja 7-tolline heliplaat

“Mickey Mouse in Color” on kahtlemata üks kõige haruldasemaid ja hinnalisemaid raamatuid mu kollektsioonis. Ja, kui arvestada, et tema kohta pole internetis ja teemafoorumites just palju infot leida, siis ilmselt on tegu ka üpris suure haruldusega. Seda eriti meie kandis.

Jamie Hewletti näitus

Jamie Hewlett on kultuskoomiksi Tank Girl kunstnik ja joonistatud bändi Gorillaz asutajaliige. Kuulus ja edukas autor seega, mistõttu on raske uskuda, et tal polevat siiamaani isiklikku näitust toimunudki.

Aga just nii see olevat - Londoni Saatchi Gallery's novembris 2015 avatud "The Suggestionists" on tõepoolest ta esimene soolonäitus, kusjuures sisaldab see avalikkuse jaoks täiesti uut materjali.

Näitus, mis toimus 18. novembrist 2. detsembrini koosnes kolmest võrdväärsest osast. Esimese moodustavad 22 Tarot kaartide illustratsiooni, mis põhinevad Alejandro Jodorowski rekonstrueeritud algsetel Tarot de Marseille'l (see tähendab, põhinevad infol, mis pärit Jodorowski selleteemalisest raamatust).

Teise osa näitusest moodustavad valguskastides plakatid seitsmekümnendate olematutele pornofilmidele, mille fotodeks poseeris Hewletti abikaasa, tarot' fänn ja auhinnatud näitlejanna Emma de Caunes. Kolmanda osa näitusest moodustavad 20 suureformaadilist, mustvalget ja tekstuurirohket, Sergio Toppi loomingut meelde toovat joonistust Lõuna-Prantsusmaa männipuudest.

Näitusest ilmus ka kataloog, kus lisaks pildimaterjalile on iga näituseosa saatmas ka leheküljepikkune fiktiivne reportaažlik lugu piltide sünnist ja nende autorite elukäigust. Tegelikusega on neil lugudel võrdlemisi vähe ühist, nii lisab seegi näitus uusi tegelaskujusid Hewletti senisesse galeriisse.

Kataloog pole küll paks, aga on üsna kvaliteetne ja tundub, et näitust külastamata ka ainus võimalus Hewletti kõiki Tarot-pilte näha. Igatahes kõlbab ta päris hästi lisanduseks varasemate mahukate Gorillaze ja Tank Girli artbookide kõrvale.

Floyd Gottfredson x 10

2015. aasta sügisel ilmus USA kirjastuselt Fantagraphics järjekordne Floyd Gottfredsoni (1905-1986) Miki Hiire koomiksiribade kogumik. Gottfredson on teatavasti autor, kelle nimega on seotud suur osa Miki ajaleheseikluste ajaloost - juba neli kuud peale algust, aprillis 1930 alustas ta sarja juures tööd, esimene tema tehtud koomiks ilmus autori 25. sünnipäeval, 5. mail 1930. Algselt vaid ajutisena mõeldud tööotsast sai hoopis midagi muud ja nii tegigi Gottfredson Miki Hiire ajalehekoomikseid koguni järgmised 45 aastat.

Koomiksikirjastus Fantagraphics, kellel oli juba kogemusi mitmete klassikaliste koomiksisarjade taastamisel ja kirjastamisel, saavutas mõne aja eest Disneyga lepingu Gottfredsoni ajaleheribade kogumike väljaandmiseks. Esimene neist ilmus 15. juunil 2011 ja sellest peale on raamatuid lisandunud regulaarselt 2 köidet aastas, igal sügisel tuleb ka kinkekarp kahe sama aasta raamatuga. 2015. aasta sügiseks on ilmunud kokku 10 raamatut, seega on olemas ka 5 karpi. Kaheksa kogumikku sisaldavad argipäeva-ribasid, kahes 2013. aastal ilmunud osas on kõik Gottfredsoni 1932-1938 joonistatud värvilised ja pikemad pühapäeva-stripid. Siit raamatutest leiab ka suure osa enne sõda Eesti Vabariigis ilmunud Miki lehekoomikseid, nendest aga võib pikemalt lugeda siit.

Loomulikult ei teinud Gottfredson kõiki oma koomikseid päris üksi. Alustajaks oli ju üldse animaator Ub Iwerks, kelle tiba toorevõitu koomiksid on ka selle raamatusarja hulgaliste lisamaterjalide seas ära trükitud. Juba 1934. aastal loobus FG käsikirjutamisest, mõeldes vaid välja koomiksilugude kondikavad ja tehes pliiatsijoonised. (See tähendab - jutumullide dialoogid ja muu koomiksiteksti kirjutas keegi teine.) 1943. aastal asus ta siiski jälle oma koomikseid ka tušiga valmis joonistama. Muutused toimusid ka koomiksis endas. 1942. aastal hakkas riba formaat muutma kõrgemaks ja nii sobivamaks pigem kolmele kui neljale koomiksikaadrile. Viiekümnendate aastate keskel, kui Miki välimus oli juba mitu korda muutnud ja möllavast seiklejast saanud taltsas keskklassi kodanik, lõppes ajaleheribades pikkade seikluslugude jutustamine ja koomiksist sai püsivalt igapäevane puändiga naljariba. Viimane Gottfredsoni Miki Hiire koomiks ilmus 1. oktoobril 1975.

Kaheksa raamatuga on Fantagraphics jõudnud aastast 1930 aastasse 1946. Seega näitab matemaatika, et kõigi järgnevate 29 aastakäigu ribade raamatuks vormistamine võtab ilmselt oma 14 albumit ja 7 aastat. Viimane köide tuleb seega... 2022? Igatahes, Fantagraphicsile tänuväärseks tööks jõudu ja pikka iga!

PS: Liiguvad aga jutud, et Fantagraphics plaanib selles sarjas piirduda ainult Gottfredsoni 1955. aastani ilmunud järjejuttude ja ühe "lisaköitega". Ka huvitavad lisamaterjalid olevat juba suures osas trükitud, nii mahub tulevastesse köidetesse rohkem koomikseid. Seega võib juhtuda, et raamatuid on tulemas veel vaid umbes viis- kuus...