31 mai 2010
Paris 2010 - 6 (30.05) - turg, Ladina kvartal ja liiga kallid küpsised
Kombitsakunstniku blog on siin, superkangelase oma siin ja hundi oma... suurendas akna ja oli ebmugav oma ülbuses.
30 mai 2010
Paris 2010 - 5 (28.05) - Koomiksid, kõrghooned ja torumaja
Hommikul käisime BDNetis eile signeeritud raamatul järel, tänu sealse rahva vastutulelikkusele oligi raamat täiesti olemas ja pühendusele lisandunud ka joonistus.
Edasi äärelinna, täpsemalt otse Pariisi keskosa ümbritseva ringtee taha, sinnakanti, kus asub La Défense. Rajoon ise oli kuidagi ootamatult kuurortlik, kuigi sealsamas naabruses kõrguvad hoopis Pariisi kõrghooned. Lasteasutuste juures oli näiteks sebrade kõrvale installeeritud värvilisi tehislapsi tähelepanu tõmbama.
Läksime me aga sinnakanti mitte Suurt Kaart kaema, vaid pildiraamatute pärast. Puteaux' 7. koomiksifestival toimus hoones, mil nimeks Mediateegi Palee (Palais de la médiathéque). Üritusest endast kuulsin ma esimest korda kui reisi ajal toimuvaid üritusi uurisin ja ega tema kohta netis eriti infot ei liikunudki. Otsustasime siiski vaatama minna, kuidas seesugused ettevõtmised Prantsusmaal välja näevad.
Kolm korrust, millest kaks tavaliselt ilmselt millegi raamatukogu või -klubi moodi asutuse käsutuses, oli täis koomiksimüüjaid, autoreid ja fänne.
Kui veidi liialdada, siis jääb mulje, nagu oleks Prantsusmaal seadusega keelatud lihtlabaselt autogramme jagada - praktiliselt alati kaasneb sellega ka joonistus. Tihtipeale on see nii keerukas ja aeganõudev, et signatuuri saab tunni jooksul heal juhul kümmekond inimest. Tegelikult tähendab see, et suurel festivalil seisad sa mitu tundi ühe oma lemmiku pildisabas ja kõik muu jääbsel ajal nägemata. Ma ei suuda mõista, kuidas üldse seesuguseid järjekordi hallatakse või mida need napilt ilmajäänud teevad või tunnevad... Meie ei hakanud eriti proovimagi. Allpool mõned kaameraga tabatud stiilinäited:
Cédricu multikas jookseb ju ka ETV-s, siin signeerib raamatut koomiksisarja autor Laudec. Tegelikult on ikka väga muhe pealt vaadata, kuidas sellise kaliibri kunstnikud joonistavad.
Kas ja Graza (paremal), üks joonistab ja teine värvib ära. Kõigi nelja avatud raamatu üks lehekülg oli algselt valge. Uskumatud pildid!
La Défense'is asuvad kõrged hooned, suur kandiline kaar, hunnik poode ja 1. metrooliini lõpp-peatus. Nagu Mari märkis, nägi koht välja nagu mingi tegelikkuses teostatud Lasnamäe konseptsioon. Kui mitte muu, siis tuul oli tõepoolest ühine.
Ja siis tagasi kesklinna ja muuseumisse moodsat kunsti vaatama. Jaapani kunstnik Tadashi Kawamata ehitas Pompidou keskuse külge kuus puuonni moodi haikut, seal nad nüüd kõlguvadki.
Edasi äärelinna, täpsemalt otse Pariisi keskosa ümbritseva ringtee taha, sinnakanti, kus asub La Défense. Rajoon ise oli kuidagi ootamatult kuurortlik, kuigi sealsamas naabruses kõrguvad hoopis Pariisi kõrghooned. Lasteasutuste juures oli näiteks sebrade kõrvale installeeritud värvilisi tehislapsi tähelepanu tõmbama.
Läksime me aga sinnakanti mitte Suurt Kaart kaema, vaid pildiraamatute pärast. Puteaux' 7. koomiksifestival toimus hoones, mil nimeks Mediateegi Palee (Palais de la médiathéque). Üritusest endast kuulsin ma esimest korda kui reisi ajal toimuvaid üritusi uurisin ja ega tema kohta netis eriti infot ei liikunudki. Otsustasime siiski vaatama minna, kuidas seesugused ettevõtmised Prantsusmaal välja näevad.
Kolm korrust, millest kaks tavaliselt ilmselt millegi raamatukogu või -klubi moodi asutuse käsutuses, oli täis koomiksimüüjaid, autoreid ja fänne.
Kui veidi liialdada, siis jääb mulje, nagu oleks Prantsusmaal seadusega keelatud lihtlabaselt autogramme jagada - praktiliselt alati kaasneb sellega ka joonistus. Tihtipeale on see nii keerukas ja aeganõudev, et signatuuri saab tunni jooksul heal juhul kümmekond inimest. Tegelikult tähendab see, et suurel festivalil seisad sa mitu tundi ühe oma lemmiku pildisabas ja kõik muu jääbsel ajal nägemata. Ma ei suuda mõista, kuidas üldse seesuguseid järjekordi hallatakse või mida need napilt ilmajäänud teevad või tunnevad... Meie ei hakanud eriti proovimagi. Allpool mõned kaameraga tabatud stiilinäited:
Cédricu multikas jookseb ju ka ETV-s, siin signeerib raamatut koomiksisarja autor Laudec. Tegelikult on ikka väga muhe pealt vaadata, kuidas sellise kaliibri kunstnikud joonistavad.
Kas ja Graza (paremal), üks joonistab ja teine värvib ära. Kõigi nelja avatud raamatu üks lehekülg oli algselt valge. Uskumatud pildid!
Ciia signeeris meile nii Comix Buro sketchbooki kui väga nunnu raamatut lugeva tibi standi (mis näha ka järgmisel pildil). Ciia pildid ongi väga nunnud.
Attakus'e ja selle tütarkirjastuse Comix Buro lett, mis hetkeks rahvavaba. Attakus on Euroopa ainus popskulptuuride tootja, lisaks kodumaiste BD-koomiksi kujudele on nende toodete hulgas näiteks ka palju Star Warsi makette. Pildil peaks olema koguni kaks kolmest firma asutajast. Üks on kindlasti, too nokatsiga. Temaga oli tegelikult päris huvitav juttu ajada. Lettidel vedeles ka virnade viisi firma A5 formaadis katalooge. (Selle pildi virnad on küll sketchbookid).La Défense'is asuvad kõrged hooned, suur kandiline kaar, hunnik poode ja 1. metrooliini lõpp-peatus. Nagu Mari märkis, nägi koht välja nagu mingi tegelikkuses teostatud Lasnamäe konseptsioon. Kui mitte muu, siis tuul oli tõepoolest ühine.
Ja siis tagasi kesklinna ja muuseumisse moodsat kunsti vaatama. Jaapani kunstnik Tadashi Kawamata ehitas Pompidou keskuse külge kuus puuonni moodi haikut, seal nad nüüd kõlguvadki.
29 mai 2010
28 mai 2010
27 mai 2010
26 mai 2010
Tellimine:
Postitused (Atom)