Seoses koomiksinäitusega sattusin üle hulga aja Tartusse. Kuna näituseni oli mõni tund aega, siis suundusime Raadile äsja-avatud uut massiivset Eesti Rahva Muuseumit vaatama.
Tuleb tõdeda, et see uus muuseum on oluliselt vingem kui ma ette arvasin. Meedia ja telepildi põhjal jäi mulje, et moodne betoonist ja klaasist maja on ehk kõle, kõrge ja hõredate eksponaatide jaoks liiga suur. Tegelikult on aga kõik üsna hästi balansis — põhinäitus on päris hästi üles ehitatud ja täiesti mõistliku ajaga ilma väsimust tundmata üle vaadatav, kusjuures igal sammul on interaktiivseid võimalusi süveneda ja oma ringkäiku ajaliselt palju pikemaks teha.
Probleem võib olla vaid selles, et tegelikult on pikas majas paiknev väljapanek üsna lineaarne. Peaukse poolt sisenedes satub vaataja kaasaega, startuppide ja Estcube'i aega ja liigub sealt otsejoones läbi nõukogude, EW ja ärkamisaegade keskaja kaudu kiviaja kirvesteni. Jõudes ühtlasi maja teise otsa, kus saab küll vaadata maalinäitust ja külastada kohvikut (mis mõlemad jäid mul nägemata), kust aga tagasi garderoobi ja parklasse pääsemiseks tuleb näituselt uuesti läbi jalutada.
Mul küll õnnestus poolkogemata kivikirveste juures ots ringi pöörata ja enne uurimata kõrvalruume kaudu tagasi algusse tulla, et siis sealtsamast kassade juurest "Uurali kaja" ugrinäitusele minna. Too oli küll silmusekujuline ja viis kavalalt läbi kahe korruse algusesse tagasi.
Kui väljapaneku huvitavamatest eksponaatidest rääkida, siis kahtlemata on kõige põnevam nn. "Kukruse Emand", kes on hämaras orvas üsna ehedal väljakaevatud kujul näha. Sealsamas kõrval on ka detailirohke tekstiga interaktiivne infopaneel.
Eestlase jaoks vast kõige olulisem eksponaat siin on muidugi esimene rahvuslipp. Selle detailidest ei olnud mul enne muusemiskäiku ka üldse aimu.
Teine suur näitus — "Uurali Kaja" oli samuti üsna muljetavaldav oma kostüümide ja majakestega.
Eestlasena on seda näitust muidugi huvitav vaadata, aga võib vaid oletada, mis tundega külastavad seda väljapanekut ja kogu hoonet mõne ugri väikerahva esindajad... Tõenäoliselt on see kõik üsna ainulaadne.
Kokkuvõttes — päris väärt muuseum on valmis saanud. Kui suvi käes ja ümbrus korrastatud, siis näeb kõik ilmselt veel ilusam välja kui jaanuarikuu lumetuisus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar