Neli CD-d Rough Trade East'ist, üks neist signeeritud peale pooletunnist pärastlõunakontserti...
kaks plaati poest nimega FOPP...
paar ex librisega tellitud raamatut Gosh! Comicsist...
...ja päris mitu raamatut ELCAF 2014-lt. Tõsi, neli neist oli kodust signeerimiseks kaasas ja veel ühe ostsin Pariisist ettenägelikult juurde. D&Q Tom Gauldi pildiga tote-kott lisandus lihtsalt raamatuostule.
Signeerijaid - Luke Pearson, Tom Gauld, Seth, Chris Ware, WJC ja mitmed teised. ERITI tõstan esile Nobrow kirjastatud lõõtsraamatut "Merel juhtub hulle asju", mille joonistajaks Kellie Strøm ja mis on tehnilises mõttes üks äraütlemata cool objekt. ngau ka signatuuri juurde joonistatud vaalaskala.
Samas, ega päris kõik festivaliostud polegi signeeritud, 3 Rootsi Peow! Stuudio raamatut täpsemalt, sest neid autoreid lihtsalt polnud kohal. (Raamatud on rasked ja neid on väga tüütu lennukile tarida, seetõttu jätsin nii mõnegi huvitava asja ostmata.) Samas ei jäänud pildile Chris Ware'i kujundatud poster ja WJC Tank Girli plakat, mõlemad signeeritud.
Festivalist kunagi pikemalt.
4 kommentaari:
Minu jaoks oli hea üllatus see uus Tank Girli joonistaja. Esiteks ta müüs oma koomiksi originaal lehekülgi üllatavalt hea hinnaga(kui oleks fänn, oleks rabanud ja mõned seal rabasidki) ja teiseks tundus muidu ka selline muhe suvakas sell. LP oli muidugi täiuslik uue genaratsiooni briti tolguse kehastus:D Sai ka õnneks natuke koomikseid reisi jooksul lugeda, lugesime mõlemad Joonasega Ware'i uue asja läbi. Väga haarav, allasurutuid tundeid, masendust ja inimlikkust (halvas mõttes)täis nagu ikka.Aga väga hästi tehtud muidugi nagu ikka. Ware'i signatuur oli pisut üllatav:D Pärast Elcafi vist Soome nüüd ei viitsigi seekord minna. Aga londonist endast...ma arvan, et ma hakkan mõistma sinu Pariisivaimustust. Olite muideks Mariga ka väga head reisikaaslased:)
Esmalt - kuigi ma teen seda blogi siin rohkem (ilmselt) isenda jaoks asjade jäädvustamiseks, siis tegelikult on väga totter, et mul on jäänud ju kõige olulisemate asjade raportid üldse seni kirja panemata. Vähemalt kui koomiksiteemast lähtuda - laulukoomiksite näitus on kirjutamata, Angouleme'i-käik ka, nüüd ELCAF 2014... Aga ma püüan takkajärgi ära teha. Fotosid on ju ka nii palju, et väikest valikut teha ja blogi jaoks kompaktselt üldistada on keeruline.
Ja teiseks, tegelikult tulebki ELCAF ette võtta ja sellest väike kokkuvõte kiiremas korras ära teha.
Muuseas, WJC andis mulle ju niisama ka Tank Girli kaanepildiga posteri... Leidsin kunagi ta blogi ja ta tundus kohe erakordne tüüp. Raske on nüüd siin kiirelt kommenteerida, aga kui ma midagi ELCAF-ilt kahetsen, siis just seda, et tegelikult oli seal päris mitmeid huvitavaid asju, mis jäid ostmata. Teie ostsite näiteks Blaini ja seal oli teisigi raamatuid, mida kirjastused poehinnast odavamat müüsid. Neist ma loobusin lihtsalt seetõttu, et kohver kergem oleks. Aga kasvõi WJC selleaastase sketchbooki oleks võinud ju ikkagi osta... Või Marveli koomiksitegelastega kaetud kleidis Viviane Schwarzi (tema Nobrow robotiraamat teil vist on?) "The Sleepwalkersi", mida vist sulle isegi letil näitasin. (http://www.walker.co.uk/The-Sleepwalkers-9781406323597.aspx)
Luke Pearson on ilmselt varsti juba nii kuulus, et ei tolgenda enam suvaliselt rahva seas. :) Teda ikka haibitakse kõvasti mõlemal pool ookeani, Prantsusmaal tulid ka just kolm esimest Hildat välja. Muidu, erinevalt kõigist arvustajaist mina küll kindel pole, et neljas Hilda raamat see kõige parem on. Mulle vist meeldib mäehiiglasega lugu rohkem.
Ware rääkis talkil ka oma uuest raamatust - peategelase elulugu algusest lõpuni, kui aru sain. Ootamatult humoorikas ja ekstravertne esineja, mul on ta jutt ju lindis. Ja Sethil oli ka ikka paras jagu eneseirooniat. Ta pseudonüüm on vist üldse kuidagi Star Warsist inspireeritud. :)
Ma ei tea siiani, kuidas täpselt Ware posteri signeeris - see on endiselt torus. Ilmselt ka servale mingi märkamatu mikrotekstiga, nagu raamatu.
Soome 2014. festivalil on muidugi Charles Berberian, kelle Helsingi ja Pariisi raamatute originaale me Pariisis nägime. Üks suurimaid lemmikuid, ainult, et olen teda juba paar korda kohanud. :) Muud seal nagu sel korral tõepoolest polegi huvitavat. Paar Soomes ilmunud raamatut *ehk* tuleks osta - Berberiani Helsingi raamat, viimane Blacksad ja Spirou, Perkeros, Hännise uus Talvesõjaaegsete koomiksite/karikatuuride ülevaateuurimus jne. Ja meie koomiksinäitusega seoses tuleb ilmselt paar korda Helsingis käia.
London vs. Pariis - Pariis on Mac ja London on PC. London on ikka täielik kaos kui Pariisiga võrrelda, täielik segapudru ja loogikavaba pundar üksteise otsa kuhjatud objekte ja stiile, ei mingit loogikat või tervikut. Eriti õudne on see jäme pilvelõhkuja, mida just ehitatakse ja mis Toweri vaate ära rikub. Samas, kuigi ma ei ole Londonist just väga vaimustunud, siis tagasi võiks minna küll. Loodetavasti siis ka järgmise ELCAF-i ajal, ja siis sealt edasi nädalaks ka Pariisi. Ainult - selle aasta jooksul võiks ikkagi prantsuse keelt õppida. Piinlik juba...
PS: reisikaaslusest - me ikka liikusime praktiliselt täiesti eri trajektooridel ja kohtades, seega saime linnast üsna erineva kogemuse. Meile oli seekord põhiline õppetund see, et tegelikult peaks ikkagi näitustel ka käima, kusjuures võtma selleks võimalikult varase kellaaja ja päeva, mis poleks nädalavahetusel. Järgmisel korral tuleb selles osas palju targem olla.
Vot nii see algabki - põhjus, miks see Tabula Rasa blogi siin samas kõrval tulbas juba 4ndat aastat kõige viimane on :) Käike ja muljeid koguneb üksteise otsa ja lõpuks kasvab igasugune memuaaritamine üle pea. Käikudest saab blogimise allakäik...
Käigult kirja panemine tundub olevat ainuke lahendus nagu Pariisis evida püüdsin.
Samas teiste muljeid on ikka huvitav lugeda igas formaadis.
Jah, formaadid on erinevad. Kui juba niigi suure valikusõelaga kiire Facebooki fotoalbum tehtud, siis sealt veel mingi veerand blogi jaoks välja sõeluda ei tundu eriti informatiivne võimalus. Sest kasvõi Angouleme'ist ei saa ainult 6-7 fotoga mingit ülevaadet, vaja oleks 60-70. Ja kirjutamine võtab aega. Nii ta jääb...
Postita kommentaar