28 veebruar 2013
Saiakesed
Tegin enne riigi sünnipäeva ja üle pika aja saiakesi. Rosinad sees ja puha ja muidu ka täitsa söödavad. Vist mingi 35 tükki tuli kokku.
Labels:
toit / food
27 veebruar 2013
Toiduteemal
Tulime Helsinkist kontserdilt ja kuna hiljaaegu oli kuulda ja lugeda, et Tallinnast saab falafelit osta, siis võtsime ka prooviks.
Tegelikult muidugi on falafelid nood kikerhernest "frikadellid" kuid nagu ka hamburgeril, on nimi kandunud üle neid sisaldavale kiirtoidule. Olen paari erinevat sellist "võileiba" Pariisis söönud ja proovinud korra neid ka ise teha. Mõlemal korral oli tegemist tõhusa kõhutäitega, kuigi kodukootul oli sisuks üsna kohalik kaup - tomat, eri sorti kapsad ja kreekapärane kaste.
Nüüd huvi pärast ostetud Tallinna asi oli mitu korda väiksem kui Marais' oma, kuidagi õhuke ja lapik. Ma ei tea, mis seal üldse veel vahel oli, igatahes oli seda vähe, see oli hapu ja kuna midagi kastmelaadset ma ka ei suutnud tuvastada, siis kuiv. Täieliku vandaalina lisasin poolel söömisel laraka Felixi kartulikastet. Läks paremaks.
Igatahes on isiklik kokkuvõtte sellest söömaeksperimendist selline - kuna ma pole piisavalt hipster, et paljalt haibi ja trendihoorluse pärast mingit asja järada ja üleüldse satun ma sinnakanti ehk heal juhul paar korda aastas, siis maitsen järgmist falafelit ilmselt Pariisis. Kui tuttavad kokkajad just midagi kodustes oludes ette ei võta.
Tegelikult muidugi on falafelid nood kikerhernest "frikadellid" kuid nagu ka hamburgeril, on nimi kandunud üle neid sisaldavale kiirtoidule. Olen paari erinevat sellist "võileiba" Pariisis söönud ja proovinud korra neid ka ise teha. Mõlemal korral oli tegemist tõhusa kõhutäitega, kuigi kodukootul oli sisuks üsna kohalik kaup - tomat, eri sorti kapsad ja kreekapärane kaste.
Nüüd huvi pärast ostetud Tallinna asi oli mitu korda väiksem kui Marais' oma, kuidagi õhuke ja lapik. Ma ei tea, mis seal üldse veel vahel oli, igatahes oli seda vähe, see oli hapu ja kuna midagi kastmelaadset ma ka ei suutnud tuvastada, siis kuiv. Täieliku vandaalina lisasin poolel söömisel laraka Felixi kartulikastet. Läks paremaks.
Igatahes on isiklik kokkuvõtte sellest söömaeksperimendist selline - kuna ma pole piisavalt hipster, et paljalt haibi ja trendihoorluse pärast mingit asja järada ja üleüldse satun ma sinnakanti ehk heal juhul paar korda aastas, siis maitsen järgmist falafelit ilmselt Pariisis. Kui tuttavad kokkajad just midagi kodustes oludes ette ei võta.
Labels:
toit / food
25 veebruar 2013
Hellboy Corpse 2013 - a new hand
It's time to finaly finish this thing. I'm making new arms, on this picture hand with fingers is not baked and still work-in-process.
Labels:
Hellboy,
Mignola,
sculpting,
statue - Hellboy Corpse
21 veebruar 2013
Oscarid on tulemas!
Pühapäeval jagatakse Oscareid. Pika animatsiooni kuldmehikesele kandideerib viis filmi; kui minult küsitaks, siis otse loomulikult võidaks ParaNorman.
ParaNormani raamat on samuti neist parim, Brave'is on palju väga head joonismaterjali, Piraatide raamat on tüki huvitavam kui film, Ralph ei üllata tegelikult eriti millegagi - tavaline Disney - ja Frankenweenie... on kuidagi väsinud ja pealiskaudne. Muidugi, kui kaanel on kirjas "Visual Companion", ei tähenda see kunagi head. Kuigi, vabalt võib olla, et just selles on kõige rohkem kujude ja nukkude pilte.
PS: Tegelikult võitis Oscari, nagu arvata võis, Pixari "Brave". Kuigi ka Disney "Wreck-It Ralph" on tegelikult ju parem film...
17 veebruar 2013
Lara
Kiire pilt Joonistajate blogile. Sorgeldasin klaviatuuri all olnud paberile ajaviiteks mõned visandid ja siis hiljem kui sketchbooki ette võtsin, ei läinud punase pliiatsi ja brushpeniga üldse eriti aega, et see puhtalt paberile saaks. Arvutis rastrite lisamine oli juba lihtsalt rutiinne liigutus.
Pilt on tegelikult kõvasti mõjutatud sõjaeelse pilapiltniku Roy Nelsoni (1905-1956) stiilist ja piltidest, kelle hiljaaegu tänu Facebookile avastasin. Too on tõeliselt vinge stiiliga joonistaja, rõõmsalt lopergune, aga samas täpne ja esteetiline. Tegelikult polegi ma varem kedagi temasugust kohanud.
Labels:
drawings,
joonistajad koos
11 veebruar 2013
02 veebruar 2013
Kuldsed Lood - Don Rosa
Märkasin paari päeva eest Rahva Raamatu netipoe uute asjade valikus midagi huvitavat - raamatut nimega "Hall of Fame. Kuldsed Lood. Don Rosa". Tegu minu teada esmakordse juhusega, kus Egmont Estonia on ilmutanud Disney koomiksi, mille tegelik autor on raamatus avalikult välja kuulutatud. Ühtlasi on see ilmselt esimene eestikeelne koomiksiraamat, mis vanematele Disney-huvilistele suunatud.
Paari aasta eest jättis Egmont kasutamata ainukordse võimaluse panna oma "Miki Hiire" ajakirja kaanele Oleviste kiriku pilt ja üldse lüüa kella fakti ümber, et esimest korda maailma ajaloos tegutsesid Disney tegelased Tallinnas. (Lähemalt siin.) Seesugune pohhuism ja saamatus ei sisenda muidugi optimismi, seetõttu olin suhteliselt skeptiline kui Don Rosa raamatu poes kätte võtsin.
Kokkuvõte lehitsemisest on selline:
- Raamat on paksem kui netipood väidab - mitte 82, vaid 192 lehekülge;
- Ameerika pardikunstnik Don Rosa on aku-ankka-hullude soomlaste jaoks pooljumal, seetõttu oli kummaline näha, et tegelikult on ta üsna vilets joonistaja. Lood võivad ju olla head, aga tegelased on loppis ja imelikud, väriseva käega joonistatud ja kipuvad tüübist välja. Carl Barksile ei saa see mees kunstnikuna küll ligilähedalegi;
- Tundub, et raamatus on trükivigu - vähemalt üks lehekülg oli praktiliselt tühi, kuigi kirjade järgi oleks sellel pidanud olema foto Rosa ja tema koertega;
- Raamatu koomiksid näevad tegelikult üsna jubedad välja. Põhjus on selles, et tegemist ei ole kvaliteetse värviga, vaid vahepealsetel aastatel möllanud kombega kõikjale maitsetuid arvuti-gradiente toppida. Ma ei tea, millal need lood on värvitud, aga olen samasugust ebardlust kohanud ka välismaistes raamatutes - niipalju kui lugenud olen, siis tootis seesugust koledust just nimelt Egmont oma Euroopas ilmuvate kogumike jaoks.
PS: Tegelikult tundub Don Rosa olevat äärmiselt sümpaatne inimene, kes ka ise ei pea ennast mingiks eriliseks kunstnikuks või koomiksiloojaks, vaid igipõliseks fänniks, kellele on lihtsalt meeldnud Carl Barksi tegelastele uusi seiklusi välja mõelda. Lisaks on tal kodus ka massiivne kollektsioon vanu koomikseid ja ajakirju, millest olen kunagi muljetavaldavat videot näinud. (Kes teab linki, kirjutage kommentaaridesse!) Ja veel - sellest, miks ja kuidas pani Don Rosa lõpuks punkti oma koomiksikarjäärile, loe siit. VÄGA huvitav lugemine!
PPS: Poolteist kuud hiljem poes raamatut lehitsedes avastasin, et selle vahele on tekkinud lahtine postkaartlik pilt Don Rosa ja koertega. Seega - oligi trükiviga... Aga Rosa joon ja viirutus on endiselt üsna amatöörlikud ega ole miski, mida joonistajana saaks kusagilt otsast eeskujuks võtta. Nii see on, kahjuks.
Labels:
disney,
koomiks eesti keeles
Tellimine:
Postitused (Atom)