Paar päeva enne näituse "Eesti Film Koomiksina" avamist sain valmis oma viimase filmikoomiksi, kultuslool "Viimne reliikvia" põhineva pildisarja "Agnes". Mõte, et üks parimaid ideid kohalikuks koomiksialbumiks oleks just nimelt mõne klassikalise raamatu adaptsioon, ei ole ju eriline leiutatud jalgratas. Et asjale omapära anda, võiks näiteks Eduard Bornhöhe "Vürst Gabrieli" koomiksiversioon olla jutustatud hoopis Agnese seisukohalt... Ka selles poleks midagi originaalset - Prantsusmaa hulgaliste klassika-adaptsioonide seas on näiteks hiljutine kahest osast koosnev "Kolme musketäri" versioon, mille peategelaseks hoopis Mileedi Winter.
Aga tagasi minu "Agnese" juurde, mis just sellisel ideel põhinebki, tõsi küll, tegu vaid leheküljepikkuse koomiksiga. Õnneks heitsin kõrvale algse mõtte, kus Agnese kiri sõbrannale 12 kaadrist koosneks - asi oleks ikka väga kribuks läinud. 3x2 tundus just paras. Kui peaks huvitama, siis originaalis on kaadrid joonistatud 14x14 cm suurusena ja koosnevad otse loomulikult eraldi tehtud detailidest.
Igatahes lõpuks sai ta kokku kuuest pildist, millel teine ja primitiivsema joonega jutumullidest koosnev tegevuskiht ja lisaks filmis vilksatanud maalil põhinev pealkiri. Lõpptulemus sai isegi täiesti talutav.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar