18 juuni 2009

Vene optika ja mõranev mälukaart

Käisin oma vanematekodus ja otsisin kapist välja mõned veneaegsed objektiivid, millega sai vanasti Zenit-nimeliste aparaatidega pilte tehtud. Asi lihtsalt selles, et hetkel on mul Pentax K20D ja sellele on võimalik vastava bajonett-vahelüli abil M42-keermega vene objektiive ette kruttida. Mõtlesingi seda huvi pärast proovida.

Enda teada oli mul kolm seda sorti objektiivi - esmalt MC Helios-44M-4, mis Zenidiga kaasas, siis Industar-50-2, mille veidi laiema nurga lootuses ostsin, millega aga ma vist üldse ei pildistanud, kuna see oli tegelikult üks ebamugav punn ning 200-millimeetrine Jupiter-21M, millega sai amatööri kohta paar päris korralikku kontsertpilti klõpsitud. Kuigi, too aeg, mil pilte mahtus "tselluloidist ribakujulisele mälukaardile" kõigest 36+2 ja mil tulemuse nägemiseks pidi seda pimedas poolile kerima ja kemikaalides solgutama või siis fotolaborisse viima... See aeg oli ikka kole ja aeglane ja kallis küll.

Ühele filmile mahtus 38 pilti!!! Ja vahel võis film seebikarbis kuude kaupa sees olla. Uskumatu.

Üllatusega avastasin aga, et kapis vedeles veel üks objektiiv, mille olemasolust polnud ja tekkeprotsessist pole mul siiani õrna aimu. Jupiter-37A, fookuskaugusega 135 mm. Ma tõesti ei tea, kust ja kuidas, aga just see objektiiv osutus kogu kambas tegelikult kõige paljulubavamaks.


Tegin kõigi neljaga ning Pentaxi enda kitiga aknast mõned prooviklõpsud, et väikest võrdlusmomenti saada. Teravdada tuli käsitsi, samuti puudus aparaadil ava üle igasugune kontroll, mis on kahtlemata põhjuseks, et testpildid erineva heledusega said. Aga midagi nad siiski näitavad.

Järeldus, mille eelmainitud katsetusest tegin, oli suhteliselt konkreetne - võtsin elegantse ja väikese Jupiter-37A fotokotti kolimiseks kaasa, kuna see on neist ainus, millega tasuks veidi tõsisemalt klõpsimist proovida. Igatahes tundub tema pilt Pentaxi originaaliga võrreldes kuidagi kummaliselt mittedigitaalne ja seejuures väga detailirohke... Netist taustu uurides paistab, et tegu Carl Zeissi koopiaga, mida iganes see peaks ka garanteerima. Kui mitte muud, siis vähemalt, et asja arenduse taga on teistsugused ajud kui vodkaga immutatud vene omad.


...ja siis, kolm päeva hiljem, murdus vatti saanud mälukaardi kestast plastikukild ja jäi kaardipessa klemmide vahele kinni. Sain selle kätte, kuid seepeale ei suuda aparaat enam kaardi olemasolust aru saada. Ja nii ongi mu Pentax enne Jaanipäevi ja kuu enne aastase garantiiaja lõppemist remondis...

Tried some old Russian lenses with my Pentax K20D. It looks like Jupiter-37A is something I should use.

And then, 3 days later, memory card broke and piece of plastic got stuck inside the card slot. I removed it, but after that camera couldn't recognize any cards I tried... So, now my camera is in repair, less than month before 1 year warranty will expire.

Kommentaare ei ole: