24 mai 2016

Preacher - verevaene telejutlustaja


On maikuu 2016 ja Garth Ennise-Steve Dilloni kultuskoomiks "Preacher" on lõpuks saanud teleseriaaliks.

Kõik, mis enne esma-eetrit avalikkusele lekitati, oli ülevoolavalt vaimustunud ja samas äärmiselt kahtlane – kohe tehti selgeks, et tulekul on lugu, mille väga olulised detailid on algsega võrreldes ära muudetud. Ka ei andnud erilist lootust pugejalikud promo-intervjuud, mis ei teinud katsetki kriitilisi küsimusi esitada.

Täpsemalt – kui ikka kogu loo kolm põhitegelast on hoopis teistsugused kui raamatus, siis – on see üldse enam sama lugu? Jesse Custer on pastori poeg, kes flashbacki põhjal pole enam segarassist, hoopis blond iirlanna Tulip on teles tumeda nahaga. Lisaks on ta üks äärmiselt ebaveenev palgamõrvar. Ja koomiksis cool Cassidy, kelle silmad alaliselt prillidega varjatud, on küll endiselt vampiir, aga hoopis mingi täielik tola. Umbes nagu Ervin Abel. Lisaks konsumeerib ta soovi korral kasvõi terve elusa lehma.

"Preacheri" teleseriaali esimene osa on algusest lõpuni veniv, igav ja lapsik. Aeg-ajalt toimub mingit tobedat vägivalda, aga see kõik on halvasti lavastatud, veel halvemini näideldud ja ka kirjutatud on see kõik väga abitult ja augurohkelt. Nagu mingi Kevin Smithi lavastatud amatöörteater, kus kõiki rolle mängivad Kevin Smithid.

Kogu loos pole ka mitte ühtegi huvitavat tegelaskuju, isegi räpisõbrast Arseface on verevaene. Tegevus hüppab kord kosmosesse, kord Aafrikasse ja kord Venemaale, aga ei jõua tegelikult mitte kusagile. USA pressile näidatud nelja seeria kommentaare uskudes ei jõuta suurt kusagile ka edasistes seeriates.

Tegelikult ongi veel eriti kurb, et koomiksi road movie idee on mugavuse huvides kõrvale heidetud ja kogu freak show toimub ühes ja samas alevis. Kohas, kus Jesse otsustab peale Püha Pauku endiselt pastoriametisse jääda.

Seega - telesarja produtsentide arvates oli Garth Ennis suuteline ainult tegelaskujudele nimesid välja mõtlema, kõiges muus on nemad hoopis targemad. Positiivne on muidugi see, et otse loomulikult nad eksivad ja pole eriti tõenäoline, et seda jama keegi eriti pikalt vaadata viitsib.

Raamatud aga ei kao kuhugi. Lugege "Preacherit"!

Kommentaare ei ole: