Lapanud veidi Digiteeritud Eesti Ajalehtedes vanu Päevalehti, sain selgeks, et Disney Miki Hiire lehekoomiks alustas meil siin 4. oktoobril 1937. Tegu on looga "Monarch of Medioka", mis on viimane lugu Fantagraphicsi kirjastatud Floyd Gottfredsoni kogumike neljandas köites. Kusjuures Päevaleht alustas miskipärast mitte algusest, vaid järjejutu seitsmendast ribast.
Mõni päev varem ilmus artikkel, mis suursündmust ette kuulutas ja Miki loojast Walt Disneyst ülevoolavalt ülistava pildi maalis. Naljakas artikkel, aga ei tasu unustada, et täpselt samuti kui eestlased, arvas toona kogu maailm, et Disney on kõik oma filmid ja koomiksid ise ainuisikuliselt valmis teinud. Nii arvati tegelikult ju veel aastakümneid, vaatamata kuulsale streigile, Disneylandi ehitamisele ja telesaadetele. Aga turunduslikult oli Walt Disneyst kõikehõlmava kaubamärgi tegemine kahtlemata geniaalne liigutus ja nii igapidi loogiline.
Kolmerealiste pühapäevasarjadega alustas Päevaleht 1. jaanuaril 1939. Selleks sai Floyd Gottfredsoni "Väike Miki ja kuri hiiglane", tegeliku nimega "Vahva rätsep" (The Brave Little Tailor), mis põhineb samanimelisel multikal. Päevaleht jättis sarja neli esimest osa miskipärast trükkimata ja alustas viiendast koomiksist. Ka lõpp oli veidi kummaline - eelmainitud pealkirjaga ilmus üheksa koomiksit, tegelikult ilmus kohe otsa ka loo viimane osa, aga sellele oli pandud juba uus pealkiri - "Väike Miki armastab vaheldust" (5. märts 1939). Sellele järgnes veel neli Gottfredsoni pühapäeva-riba, mis olidki tegelikult ka üldse tema viimased (aastast 1938), edaspidi keskendus ta autorina päevaribadele. Viimane Gottfredsoni kolmerealine Miki ilmus Päevalehes pühapäeval, 2. aprillil 1939.
Kui uskuda Fantagraphicsi kogumikke (mille 6. köite lehekülgedel 169-186 mainitud koomiksid leiduvad), siis 8. aprillil Päevalehes ilmunud koomiks, milles hiirepoisid lehtede riisumisest viilimiseks "niisutavad muru bensiiniga ja pistavad tiku külge!" peaks olema juba Manuel Gonzalese tehtud. Samas on see ikkagi väga Gottfredsoni moodi ja selle väga ebapedagoogilise riba taust vajaks veel põhjalikumat uurimist.
Viimane Miki Hiire lehekoomiks ilmus Päevalehes laupäeval, 22. juunil 1940. Sel päeval ilmus aga koguni kaks lehte - #165 ja #166. Põhjus selge - ajad olid ärevad ja muutused kiired, päev varem kukutati Eesti seaduslik valitsus ning punaarmee toel said võimule kommunistid ja nende käsilased. Pika Hermanni torni tõmmati trikoloori asemele punalipp, tõsi küll, juba järgmisel päeval võeti see mõneks ajaks jälle maha. Oli vaja, et leht kõigest sellest rahvale ka kiirelt teada annaks.
Mõlemas lehes oli sees ka Miki Hiir, esimeses riba, teises nädalavahetuse-formaadis kolmerealine koomiks. See jäi ka viimaseks. Leht ise ilmus veel (digiteeritute põhal otsustades) 26. juulini, mil esikülje lühiuudis teatas: ilmselt juba homme õhtul läheb telegatsioon Moskvasse, et paluda Eesti võtta NSV Liidu liikmeks. Sellega oli kõik. Sõda juba käis ja järgmised viis aastat olid sellised, et mul on ülimalt hea meel, et need toimusid kaua enne minu aega.
Viimane Eestis ilmunud Miki Hiire ajalehekoomiks
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar