Dave McKean - Sandman covers

Neil Gaimani "Sandman" on üks olulisemaid ameerika koomiksisarju, mis kaheksakümnendate lõpul alustades laiendas oluliselt nii laiadele massidele tuttavate koomiksite temaatikat kui tõi pildisarju lugema hulgaliselt uut haritud publikut. Ka mul vedas, sest tutvus sellega ei alanud üldse mitte algusest, vaid ostsin ma esmalt hoopis kaks vahepealset lühilugude kogumikku. See oli väga õige tegu, sest päris alguses ei teadnud veel ka Gaiman ise, kuhu see unustatud DC tegelaskujusid taaskasutav sari välja jõuab. Oleks ma esimestest osadest alustanud, poleks ehk päris heade peatükkideni jõudnudki.

"Sandmani" sarja üheks tunnuseks on alati olnud multitalent Dave McKeani kaanekujundused. Neist on Ameerikas ilmunud kaks kogumikku - üks neist sisaldab "Sandmani", teine selle spin-off sarja "Dreaming" kaasi. Prantsuse kirjastus Urban Comics andis aga 2016. aasta lõpul välja Dave McKeani kaanepildid ühes paksus köites "Sandman - Les couvertures par Dave McKean", kus 432-l leheküljel nii eelmainitud sarjade kui ka hilisemate kõrval- ja lisakoomiksite kaanepildid. Prantslaste raamat on suurem ja ilusam, McKean ise teavitas sellest twitteris, lisades, et ka paber on märgatavalt mõnusam (see tähendab - vähem läikiv). Seega - kelle jaoks pole tekst nii oluline kui pildimaterjal, siis prantslaste raamat võib olla seekord parem valik.

Tezuka ja Hermann - Angoulême'i kataloogid

Angoulême pole ehk kõige suurem Euroopa koomiksifestival - see au kuuluvat itaallaste Lucca'le, mis pole küll puhas koomiksiüritus -, aga kahtlemata on ta kõige olulisem ja mõjukam. Iga jaanuarikuu lõpus kogunevad sinna kokku kõik, kellel vähegi pistmist Euroopa koomiksite joonistamise, kirjutamise, kirjastamise või tõlkimisega. Pluss sadakond tuhat külastajat.

Igal aastal antakse seal ka hulk auhindu, neist tähtsaim on koomiksitegijate endi hääletatud Grand Prix, mille saab alati keegi eriti oluline autor. Tegu on elava inimesega, kellelt järgmisel aastal oodatakse panustamist uue festivali korraldusse, põhiliselt uue plakati kujundamist ja ühe suure näituse kureerimist.

Olulisematest näitustest ilmub ka reeglina 1500-ses tiraažis 25x35 cm kataloog, mida müüakse ainult festivalilinnas ja ürituse enda netipoes. Siin on kaks neist - aastast 2017 prantsuse klassiku Hermanni ja 2018. aastal ilmunud Jaapani manga- ja animejumala Ozamu Tezuka raamatud.

Mõlemad suures formaadis ja 150-grammisele paberile trükitud raamatud on põhiliselt täis näitusel näidatud originaale, aga loomulikult on ka juttu ja raamatute lõpus autorite biograafia.

Tezukast on Ameerikas ilmunud päris hea ülevaateraamat, millel isegi DVD kaasas, olemas on ka tema enda eluloo mahukas mangaversioon. See kahtlemata haruldane näituseraamat oma originaalidega on eelnevatele päris hea täiendus. Osamu Tezuka (1928-1989) joonistas oma karjääri jooksul 150 000 lehekülge (!) mangasid. Nii mõndagi on ka inglise keeles olemas, kuigi tema "Atom Boy" on minu jaoks küll pettumust-tekitavalt pisikeses formaadis, mida ei kompenseeri ka raamatute tohutu paksus. Ega mul endal temalt muid raamatuid riiulis polegi kui kaheosaline klassik "Princess Knight", mis on poodides miskipärast muutunud üsna haruldaseks.

The Shape of Water

Vahel juhtub huvitavaid asju. Näiteks kohtusin Kosmose kino (!) ees USA siseministeeriumi kosmoseuuringute kohalikku residendiga ja sain talt ühe üsna salajase dokumendi. Miks just mina, ei teagi... Niipalju kui märgata suutsin, vene spioonid pärast ei jälitanud.
:)