Working on hand and the right part of the torso and shoulder; big chunks of the hand will still change. It all could be so much easier in wax... But this is Cernit mix.
30 juuni 2012
Hellby The Corpse bust - 20
Working on hand and the right part of the torso and shoulder; big chunks of the hand will still change. It all could be so much easier in wax... But this is Cernit mix.
24 juuni 2012
Hellboy The Corpse Bust - 19
Looks like I there was some sculpting I haven't documented here in the blog. Anyway, I started again and now my goal is to finish the hands, if not more.
First I baked thin layer of clay to later sculpt the hand on.
Then I made the fingers. I made a stupid mistake there (look at post #18)...
Now I will tweak the position and sculpt the forearm. Then I remove the mock-up upper arm and start working on it.
First I baked thin layer of clay to later sculpt the hand on.
Then I made the fingers. I made a stupid mistake there (look at post #18)...
Now I will tweak the position and sculpt the forearm. Then I remove the mock-up upper arm and start working on it.
20 juuni 2012
Fog
Kasutasin veel oma netist leitud skuutrireferentse (tegelikult on mul kusagil kastis ka üks FLCL-anime tegelane oma skuutriga, aga seda ei viitsinud otsida) ja joonistasin veel ühe pildi. Vahepeal oli mõte taustakontuur pliiatsiga teha, aga siis jäi ikkagi kõik pintsliks. Mänd on muidugi selle kupatuse kõige mõnusam detail. Loodatavasti sai natukenegi retro.
Ahsoo, unustasin - tegelikult on üks mõnus detail veel - see raster, mis taevast katab. Tahtsin sellist juba ammu kusagilt saada, aga lõpuks tuli ikkagi ise mingist pildist korduv pattern teha, vist leidsin piisavalt suure töödeldava ala Milton Caniffi artbookist.
16 juuni 2012
15 juuni 2012
09 juuni 2012
Vallatud kurvid
07 juuni 2012
Comic Sans Paris
Paris may be the prettiest city in the world, with all the Belle Époque, art noveau and art deco stuff, with all the beautiful art and architecture. But, for some strange reason, it looks like some French people really love this ugly and primitive font Comic Sans. Here are some photos from our 2012 trip to Paris:
Pariis on ehk maailma ilusaim linn oma ammendamatute arhitektuuri- ja kunstivarudega. Mingil seletamatul põhjusel aga tundub, et osa prantslasi on tõsiselt armunud parafonti nimega Comic Sans, koledasse kirjastiili, mis ei olnud algselt üldse mõeldud laia kasutusse, kuid mis peale Windows 95 osaks saamist levis üle maailma nagu viirus. Koomiksiga pole sel lombakal leiutisel muidugi suurt pistmist. Järgnevalt mõned fotod, mis tehtud maikuus 2012, rongikerjuse sildist vahvlimüüjani:
Pariis on ehk maailma ilusaim linn oma ammendamatute arhitektuuri- ja kunstivarudega. Mingil seletamatul põhjusel aga tundub, et osa prantslasi on tõsiselt armunud parafonti nimega Comic Sans, koledasse kirjastiili, mis ei olnud algselt üldse mõeldud laia kasutusse, kuid mis peale Windows 95 osaks saamist levis üle maailma nagu viirus. Koomiksiga pole sel lombakal leiutisel muidugi suurt pistmist. Järgnevalt mõned fotod, mis tehtud maikuus 2012, rongikerjuse sildist vahvlimüüjani:
Pariis 2012 - päev 8 - Koju ja kokkuvõtteks
Eelmisel korral (mais 2011) Pariisi lennates lehitsesin Estonian Airi parda-ajakirja ja lugesin sealt juhtumisi just ajakohast lugu frankofiil Lauri Leesi Pariisireisi soovitustega. Või mis nüüd kohast, see linn, kus tema oma seitsekend korda käinud on, on hoopis teine kui see kui see Pariis, kuhu mina ikka ja jälle uuesti läheksin.
Mis näitab, kui kapitaalselt erinevaid elamusi sealt linnast on ikka võimalik saada. Variante on veelgi, gurmaanide Pariis kasvõi, või alternatiivmuusika Pariis või klubielu Pariis või... ma ei tea, ehk ka näiteks parkuurijate Pariis? Igatahes musjöö Leesi artikkel jättis üsna kummalise ja naeruväärse mulje - sel ajal kui see linn kubiseb moodsast elust, klassikalisest ja tänapäevasest kunstist ja arhitektuurist ning minusuguste rõõmuks ka maailma parimatest koomiksi ja lowbrow kunstnike näitustest, droolib tema endiselt mingeid idiootseid Moulin Rouge'e, antiikset estraadilaulu ja neid kõige paduprimitiivsemaid turistilõkse. Aga eks igalühel olegi omaenda Pariis, lihtsalt tema (ja kardan ka, et läila filminikerdaja Woody Alleni) Pariisid ei pakuks mulle küll mitte midagi. Vähemalt mitte põhjust uuesti tulla.
Mis siis tänavusest reisist meelde jääb? Seekordne omapäi ja korteriüürimisega käik oli juba viies, kusjuures lühem kui varasemad - olime kohal seitse ööd, mis tähendab vähem kui seitset päeva tegutsemist. Nägime mõningate kunstnike originaale - Frank Miller, Cromwell, Lostfish, vaatasime ka Helmut Newtoni fotonäitust ja muidugi Tim Burtoni suurt ülevaadet. Üsna mitu näitust jäi nägemata, kuna lihtsalt ei klappinud liikumisgraafikutega, suurtesse ja varem korduvalt külastatud muuseumeisse aga ei viitsinud lihtsalt minna. Kuigi oleks ju võinud... Kõige rohkem on kahju Robert Crumbist, sest selle mehe originaale oleks küll tahtnud näha. Aga mis teha... Siit õppetund - oleks hea kui reisi lõpuots oma järelnoppimistega ei langeks pühadele või neile nädalapäevadele, kus muuseumid-galeriid kinni.
Nägin ära ja lehitsesin üle suure hulga raamatuid, ostsin ka nii mõnegi. Nagu ikka, oli osa juba varem valmis vaadatud, aga tuli ette ka üllatusi - näiteks "Carmeni" väga šefi joonega (ja digitaalselt?) tehtud adaptsioon. Kahes raamatus on signeeritud ja nummerdatud ex libris, kahes raamatus on autorite originaaljoonistused. Alloleval pildil on lisaks raamatusaagile ka üks ajakiri - "dBD" Moebiuse mälestusnumber, milles muuhulgas 100 kunstniku homage-pildid.
Lisaks sain ka mõned ex librised, mida prantslastel ikka kombeks teha. Üks oli raamatuga kaasas, ühe sain küsimise peale raamatupoest tasuta, neli ostsin koomiksipoest ja üks ootas mind peale aastatagust raamatuostu. Neli neist on ka signeeritud. Seesugused odavad raamatulisandused on ka meiesugustele ääremaalastele tegelikult kõige lihtsam viis mõne lemmiku signatuur saada - tuleb lihtsalt teada, kust neid leiab.
Mida ma siis oma kogemuste põhjal pariisireisijale soovitaksin? Esmalt seda, et kui on plaan kohal olla rohkem kui neli päeva, tasub kindlasti mõelda hotelli asemel korteri üürimisele - pesumasin, pliit, wi-fi ja muu on ikka väga oluline eelis. Tunne on ka hoopis teine ja hind võib olla isegi odavam. Lisaks soovitan ma mõelda oma huvidele ja lisaks mõnele asjalikule raamatule (Eyewitness Travel seeria, "Little Black Book of Paris" jt.) enne reisi kindlasti ka netisaite kammida - alati on kasulik juba kodus kokku panna nimekiri hetke huvitavamatest näitustest ja esinemistest. Kiigata tasub ka FNAC-nimelise keti leheküljele, sest pole üldse välistatud, et saate võimaluse poes tasuta mõne muusiku esinemist näha.
Mis vaatamisväärsustesse puutub, siis tegelikult võiks alati ka mõnda kõrgemasse kohta ronida. Meil jäi see seekord tegemata, kuigi Araabia Instituudi katus on juba mitu korda plaanis olnud. Jumalaema Kiriku torni ja Võidukaare kõrval soovitaksin eelkõige sellist silmatorkavat kohta kui Montparnasse'i torn, kus saate linnavaadet nautida kahesaja meetri kõrguselt nii läbi klaasakna kui ka päris katuselt. Pluss on see, et saate pildile ka Eiffeli! :)
Ja lõpuks - kui reisist langeb suur tükk ühte nädalasse, tasub kindlasti kaasa võtta foto ja mõelda üksikpiletite asemel esmaspäevast pühapäevani kehtiva Navigo peale - selle saab osta kohe CDG rongijaamast. Tuleb odavam ja mugavam!
PS: Kojulend sujus sujuvalt, lennuki start küll pisut hilines, aga 29. mail umbes kell 15:20 olime tagasi siin varakevadiselt tuulises ja kõledas Tallinnas. Kas akud said laetud? Arvan, et said küll. Vähemalt aastaks.
Mis näitab, kui kapitaalselt erinevaid elamusi sealt linnast on ikka võimalik saada. Variante on veelgi, gurmaanide Pariis kasvõi, või alternatiivmuusika Pariis või klubielu Pariis või... ma ei tea, ehk ka näiteks parkuurijate Pariis? Igatahes musjöö Leesi artikkel jättis üsna kummalise ja naeruväärse mulje - sel ajal kui see linn kubiseb moodsast elust, klassikalisest ja tänapäevasest kunstist ja arhitektuurist ning minusuguste rõõmuks ka maailma parimatest koomiksi ja lowbrow kunstnike näitustest, droolib tema endiselt mingeid idiootseid Moulin Rouge'e, antiikset estraadilaulu ja neid kõige paduprimitiivsemaid turistilõkse. Aga eks igalühel olegi omaenda Pariis, lihtsalt tema (ja kardan ka, et läila filminikerdaja Woody Alleni) Pariisid ei pakuks mulle küll mitte midagi. Vähemalt mitte põhjust uuesti tulla.
Mis siis tänavusest reisist meelde jääb? Seekordne omapäi ja korteriüürimisega käik oli juba viies, kusjuures lühem kui varasemad - olime kohal seitse ööd, mis tähendab vähem kui seitset päeva tegutsemist. Nägime mõningate kunstnike originaale - Frank Miller, Cromwell, Lostfish, vaatasime ka Helmut Newtoni fotonäitust ja muidugi Tim Burtoni suurt ülevaadet. Üsna mitu näitust jäi nägemata, kuna lihtsalt ei klappinud liikumisgraafikutega, suurtesse ja varem korduvalt külastatud muuseumeisse aga ei viitsinud lihtsalt minna. Kuigi oleks ju võinud... Kõige rohkem on kahju Robert Crumbist, sest selle mehe originaale oleks küll tahtnud näha. Aga mis teha... Siit õppetund - oleks hea kui reisi lõpuots oma järelnoppimistega ei langeks pühadele või neile nädalapäevadele, kus muuseumid-galeriid kinni.
Nägin ära ja lehitsesin üle suure hulga raamatuid, ostsin ka nii mõnegi. Nagu ikka, oli osa juba varem valmis vaadatud, aga tuli ette ka üllatusi - näiteks "Carmeni" väga šefi joonega (ja digitaalselt?) tehtud adaptsioon. Kahes raamatus on signeeritud ja nummerdatud ex libris, kahes raamatus on autorite originaaljoonistused. Alloleval pildil on lisaks raamatusaagile ka üks ajakiri - "dBD" Moebiuse mälestusnumber, milles muuhulgas 100 kunstniku homage-pildid.
Lisaks sain ka mõned ex librised, mida prantslastel ikka kombeks teha. Üks oli raamatuga kaasas, ühe sain küsimise peale raamatupoest tasuta, neli ostsin koomiksipoest ja üks ootas mind peale aastatagust raamatuostu. Neli neist on ka signeeritud. Seesugused odavad raamatulisandused on ka meiesugustele ääremaalastele tegelikult kõige lihtsam viis mõne lemmiku signatuur saada - tuleb lihtsalt teada, kust neid leiab.
Mida ma siis oma kogemuste põhjal pariisireisijale soovitaksin? Esmalt seda, et kui on plaan kohal olla rohkem kui neli päeva, tasub kindlasti mõelda hotelli asemel korteri üürimisele - pesumasin, pliit, wi-fi ja muu on ikka väga oluline eelis. Tunne on ka hoopis teine ja hind võib olla isegi odavam. Lisaks soovitan ma mõelda oma huvidele ja lisaks mõnele asjalikule raamatule (Eyewitness Travel seeria, "Little Black Book of Paris" jt.) enne reisi kindlasti ka netisaite kammida - alati on kasulik juba kodus kokku panna nimekiri hetke huvitavamatest näitustest ja esinemistest. Kiigata tasub ka FNAC-nimelise keti leheküljele, sest pole üldse välistatud, et saate võimaluse poes tasuta mõne muusiku esinemist näha.
Mis vaatamisväärsustesse puutub, siis tegelikult võiks alati ka mõnda kõrgemasse kohta ronida. Meil jäi see seekord tegemata, kuigi Araabia Instituudi katus on juba mitu korda plaanis olnud. Jumalaema Kiriku torni ja Võidukaare kõrval soovitaksin eelkõige sellist silmatorkavat kohta kui Montparnasse'i torn, kus saate linnavaadet nautida kahesaja meetri kõrguselt nii läbi klaasakna kui ka päris katuselt. Pluss on see, et saate pildile ka Eiffeli! :)
Ja lõpuks - kui reisist langeb suur tükk ühte nädalasse, tasub kindlasti kaasa võtta foto ja mõelda üksikpiletite asemel esmaspäevast pühapäevani kehtiva Navigo peale - selle saab osta kohe CDG rongijaamast. Tuleb odavam ja mugavam!
PS: Kojulend sujus sujuvalt, lennuki start küll pisut hilines, aga 29. mail umbes kell 15:20 olime tagasi siin varakevadiselt tuulises ja kõledas Tallinnas. Kas akud said laetud? Arvan, et said küll. Vähemalt aastaks.
Tellimine:
Postitused (Atom)
